/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2020/01/01/12843204t1h0b8d.jpg)
Igal aastal lasevad Eesti inimesed ilutulestikuga õhku ligi 50 tonni pisiosakesi, mis mõjuvad inimese tervisele sama ohtlikult kui raskemetallid, teatas keskkonnaministeerium.
Ministeerium: ilutulestik paiskab õhku suurtes kogustes saasta
Ilutulestik heidab õhku suurtes kogustes keskkonda reostavaid saasteaineid, kemikaale ja lõhkeainet. Plahvatuse tagajärjel lendab atmosfääri mitmeid erinevaid metalle – näiteks liitiumi, naatriumi, strontsiumi – ning soolasid ja oksüdeerijaid, mis annavad ilutulestikule vastava värvi ja efekti. Ilutulestikuga kaasneb ka suure koguse kasvuhoonegaaside eraldumine atmosfääri, mis on keskkonnaministeeriumi teatel kliimamuutuste üheks põhiliseks kiirendavaks faktoriks.
Keemilised ühendid ei kao keskkonnast kuhugi ning läbi atmosfääri ja pinnase leiavad need tee tagasi inimese organismini. Suurim mõju on just sissehingatavale õhule ja seeläbi hingamisteedele, kus väheneb hapniku ning suureneb saaste osakaal.
Uusaasta pidustustest jääb maha ka suur hulk prügi – padrunite kesti ja pakendeid, mis sisaldavad ohtlikke pürotehniliste ainete jääke. Lisaks kaasneb ilutulestikuga müra- ja valgusreostus, mis külvab paanikat ja hirmu nii kodu- kui metsloomade seas.
«Hoia tervist ja keskkonda, võta uus aasta vastu ilma ilutulestikuta,» soovitas keskkonnaministeerium oma teates.