/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2021/09/14/14068843t1hd84b.jpg)
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut allkirjastas määruse, millega riik pikendab transpordis kasutatava biometaani tootmise doteerimist 30. juunini 2024. aastal.
Riik pikendab rohegaasi tootmise toetusperioodi
«Eesti on juba mõnda aega tegelenud biometaanituru arendamisega, kuid vajadus selle järgi on tõusnud veelgi tugevamalt päevakorda energiakriisis, kus maagaasi kättesaadavuse küsimus on muutunud probleemiks kogu Euroopas. Kohaliku ja keskkonnasõbralikuma biometaani tootmine on vajalik, et saaksime end veelgi rohkem lahti siduda fossiilset päritolu maagaasist ning oleksime vähem sõltuvad teistest riikidest pärit energiaallikatest,» lausus minister Riina Sikkut.
Biometaani toetuste periood pidi lõppema 2023. aasta lõpus, kuid üha ambitsioonikamad taastuvenergia eesmärgid ja toetuseelarve võimaldas perioodi pikendada. Biometaanituru arendamiseks ettenähtud toetusraha on veel 11,8 miljonit eurot, raha pärineb CO2-kvoodi enampakkumise müügituludest.
Transpordisektorisse tarnitud biometaani eest makstakse toetust 100 eurot miinus maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind ühe megavatt-tunni kohta. Kui gaasi hind on kõrgem kui seatud piirmäär, siis toetust ei maksta.
Biometaani tootmise toetust on Elering maksnud 2018. aastast vastavalt toodetud ja tarbimisse jõudnud biometaani koguse eest otse tootjale. 2022. aasta seisuga on toetust välja makstud 25,3 miljonit eurot.
Toetusega panustatakse taastuvenergia eesmärgi täitmisele, mille kohaselt peab aastaks 2030 moodustama taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab 2030. aastaks moodustama vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris tarbitud energiast.