/nginx/o/2023/01/04/15061744t1he546.jpg)
Käesolev talv tekitab samu küsimusi nagu igal aastal: kas ja palju lund veel tuleb ning kauaks see maha jääb? Selleks et Tartu maraton saaks kindlasti toimuda, on korraldajad kirja pannud mitu talvise laulupeo versiooni. Seda, et maraton täiesti ära jääb, kartma ei pea.
Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on tore tõdeda, et talv saabus varakult, kuid ennustada, milline on selle käik tervikuna, on ikkagi pea võimatu. Küll on korraldajad kindlad, et olgu ilm milline tahes, maraton ühel või teisel moel peetakse.
Suurim mure on kunstlumi
Kõige rohkem tekitab korraldajatele muret kunstlume tegemine. Viimati toimus maraton kunstlumeringil 2017. aastal, mil suusatati Tehvandi 6 km pikkusel ringil. Kelgu sõnul on Tehvandi suusastaadion ja rasked võistlusrajad iseenesest üks esimesi kohti, kuhu kunstlund tootma hakatakse, kuid harrastajatele mõeldud suusamaratoni ei saa korraldada ringil, mis on rajatud profisportlastele võistlemiseks.
Seega on Kelgu sõnul eriti tähtis kunstlume tootmine Tartu maratoni raja esimese 1,5 km peale, kus on suhteliselt lauge maa ning jõukohane ja nauditav rada. «Kahjuks pole sellele rajale lume tootmine Tehvandi keskuse prioriteetide seas ja Tartu Maratonil üksinda ei ole selliste avalike rajatiste tegemiseks raha ega tehnilist võimekust,» tõdes ta.
Kelgu hinnangul oleks kõige parem, kui Eesti harrastussuusatamise jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt ühe olulisima raja tegemiseks leitaks raha kolme osalise koostöös: need on omavalitsus, riik ja Tartu Maraton.
«Sellisel juhul saaksime pakkuda igasuguse tasemega suusasõpradele nauditavat kuue-seitsme kilomeetri pikkust kunstlumega kaetud ning valgustatud suusarada detsembrist aprillini ja see annaks ka lisagarantii Tartu maratoni toimumiseks kunstlumeringil olukorras, kus looduslikud lumeolud on liiga kehvad,» tõdes ta.
Kahjuks ei ole sellise koostööni seni jõutud. «Mõnel varasemal aastal, kui oleme selle raja suutnud valmis teha, on see toimunud ikkagi ainult tänu Tartu Maratoni ja Tehvandi keskuse nappidele ressurssidele. Ja me ei räägi siin miljonitest, vaid isegi praeguste energiahindade juures 30 000 – 40 000 eurost. Aga vähemalt praegu Tartu Maratonil neid ressursse enam ei ole,» nentis Kelk.
Hädavariant on matk
Peakorraldaja sõnul on variantidest viimasel kohal jalgsimatk ning see läheb käiku alles siis, kui lootus lumel mõistlikku suusasõitu teha on täiesti kadunud.
«Kui on ikkagi näha, et lund ei ole ega tule ning ise lund toota ei ole saanud kas rahapuuduse või sooja ilma tõttu, korraldame matka sarnaselt 2020. aastaga. Siis osales üle tuhande inimese ja tagasiside oli tegelikult ikka ülivõrdes positiivne,» meenutas Kelk.
Samuti jääb võimalus osaleda Tartu maratonil 16. jaanuarist 16. märtsini virtuaalselt. Kaugosalusega maratonil saab osaleda soovi korral ka rattaga sõites, joostes, kõndides või rullsuuskadel.
49. Tartu maraton peetakse 19. veebruaril ja kavas on 63 ja 31 km distants. Päev varem toimuvad lastesõidud Tähtvere spordipargis.