GALERII ⟩ Võrumaa kultuurivedurid võtsid vastu tunnustuse

Võrumaa Kultuuripärli tiitlit kannab laupäevast Piret Torm-Kriis, elutööpreemia pälvis Helga Ilves ning elutöötoetuse Evi Zirk.

Petserimaalt pärit seto tantsukultuuri hoidja, edendaja ja edasiandja Piret Torm-Kriisi algatatud on seto tantsupeod, mis tutvustavad tantsukultuuri ja kasvatavad järgmise põlvkonna pärimuskultuuri huvilisi. Juba kümme aastat on ta käinud Tallinnast Värskasse juhendama mitut tantsurühma koolinoortest eakateni. Torm-Kriisi eestvedamisel oli mullusel Võru maakonna laulu- ja tantsupeol esimest korda eraldi seto kultuuriplokk, kus üle saja seto rõivis inimese tantsis Setomaa tantse, muutes peo sellega palju värvikamaks.

Tunnustuse vastuvõtmise järel sõnas Piret Torm-Kriis, et juhendab Setomaal tantsurühmi Värska Iginoored, Hõbõhõtsõ ja Seto pererühma. Pererühma kuulub neli täiskasvanute paari ja 16 last, seal hulgas mõned koolieelikud. «Pereühm valmistub noorte tantsupeoks. Esimene ülevaatus on juba 29. jaanuaril Võrus. Selleks ajaks peavad kolm tantsu olema nii kenasti selged, et tasub edasi pingutada.»

Setomaal käib Torm-Kriis üle nädala. «Aga aeg-ajalt juhtub, et seto tantsijad tulevad minu juurde Tallinnasse. Nii nagu täna (laupäeval – M.M.), mil esinesime nii Tallinna kui Setomaa setodega talsipüha puhul Raekoja platsi jõuluturul. Pärast seda aga toimus Seto pererühma treening,» märkis ta.

Tallinnas elavad setod on koondunud Tatari tänaval tegutsevasse kultuuriklubisse Setolood. «Kui tavaliselt on setod ühinenud leelolooridesse, siis mina arvan, et setoks olemiseks ei pea tingimata olema ideaalne leelolaulja. Seto saab olla ka tantsides ning seto keelt kõneldes. Seetõttu tulevadki meie klubisse inimesed, kes ei ole küll lauljad, aga tahavad oma seto identiteeti hoida ja seto keskkonnas viibida. Tegutseb setokeelne teater Veerna Vorkats (Tõsimeelne Naljanina). Meie klubis käivad ka inimesed, kellel ei ole mingit seost seto kultuuriga – nad lihtsalt tahavad õppida seto keelt. Nende hulgas on üks Ukrainast saabunud ema oma tütrega, kes arvasid, et võiksid õppida Eestis olles vähemalt seto keele ära,» rääkis Torm-Kriis.

Kolmas Seto tantsupidu toimub Kultuuripärli andmeil eeldatavasti 2024. aastal, mil Tartu saab Euroopa kultuuripealinnaks. Siiani on see toimunud koos Seto folgiga.

Üle poole sajandi muusikaga

Võrumaa elutööpreemia pälvis Helga Ilves enam kui pool sajandit kestnud panuse eest koorilaulutraditsiooni hoidmisel ja edasikandmisel ning järeltuleva põlve õpetamisel. Naiskoori Kannel dirigendina tegutseb 1979. aastast. Mullu tähistas oma 75. juubelit, pakkudes muusikaelamuse kauni kontserdiga «Lauluga läbi elu». Tema eestvõttel toimus ka maakonna isadepäeva kontsert-aktus, kus astusid üles nii naiskoor Kannel kui lasteaia Sõleke laululapsed, kellel on rõõm tema käe all õppida.

Tunnustuse vastuvõtmise järel tunnistas Helga Ilves, et unistas 15aastasena heliloojaks saamisest. «Nüüd, kui töötan lasteaias muusikaõpetajana, läheb tihtipeale tarvis lihtsaid laulukesi - ja neid ma olen teinud. Aga midagi suurt küll mitte.»

Oma muusikuteed alustas Ilves ansamblite juhendamisega. «Mul oli palju ansambleid – Võrukivis, naha- ja jalatsivabrikus, Võru MEKis, Wermos. Võru 1. põhikoolis oli mul  mudilas-, laste- ja poistekoor, seal olin õpetaja 2015. aastani. 2014 läksin juba lasteaeda tööle. 25 aastat juhatasin Võru lauluveteranide segakoori Videvik ning 19 aastat Võru Katariina koguduse koori, lühemat aega ka Misso naiskoori ja Vastseliina segakoori. Naiskoori Kannel juhatan juba 44. aastat Ansamblitest on jäänud üksnes Tsolgo naisansambel,» rääkis ta.

Nii nais- kui ka ühendkoore on Ilves juhatanud nii maakondlikel pidudel, kahel vabariiklikul naiskooride laulupeol kui ka Uma Pidol.

Naiskooris Kannel on kunagise 80 laulja asemel praegu 23 naist. Koroona tõttu lahkus kümme liiget. «Sellegipoolest kõlab koor ilusti. Sellel hooajal lisandus ka paar uut laujjat ning loodan, et nad jäävad. 1. aprillil tähistame koori 85. sünnipäeva – oleme Eestis üks vanemaid naiskoore. 11. märtsil osaleme Tallinnas võistulaulmisel. 18. märtsil ootab Võrus ees kooride kontsert. 21. jaanuaril läheme ka Talveöö laulupeole, mis toimub Otepääl. Seekord tulevad esitusele Eurovisiooni laulud,» mainis dirigent.

Elutöötoetuse pälvis Evi Zirk

Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi elutöötoetuse pälvinud Evi Zirk on pühendunult loonud kodukandi inimestele kultuuris osalemise võimalusi. Tema algatusel kutsuti 1995. aastal ellu Uue-Antsla Maanaiste Selts, mis on korraldanud kunstikursusi ja näitusi. Tema eestvedamisel renoveeriti ja käivitati Uue-Antsla rahvamaja, seati seal sisse käsitöötuba ja loodi püsinäitus, korraldati kogukonnapäevi.

Vaabina raamatukogu juhatajana on ta korraldanud kultuurisündmusi, aidanud kaasa Vaabina pargi ja mänguväljaku korrastamisele ja Urvastesse Marie Heibergi Jutupeatuse märgise paigaldamisele.

Võrumaa ekspertgrupi aastapreemiad

Võrumaa ekspertgrupi aastapreemiad said Aare Hõrn, Madis Eiche, Ülle Kauksi, Maire Udras ning Kristi Vals.

Aare Hõrn on sünnist saati elanud seto keele, traditsioonide ja tõekspidamiste keskel, võtnud need omaks ja kirjutanud oma südamesse. Tunneb seto kultuuri eripärasid, oskab neid seletada ja järgib. Tunnetab oma rolli kultuurikandjana. On sild ühe arhailise maailma ja tänapäeva modernsuse, aga ka põlvkondade vahel. Möödunud aastal leidis aega kohtuda igal nädalal Värska lasteaia setokeelse rühma lastega. Tema missioon on hoida väikekultuure koos kui perekonda.

Tagasihoidliku ja pühendunud lavatehnika meistri Madis Eiche panust on tunda sadades kultuurisündmustes, ehkki silma see alati ei torka. Tänu temale saab laval ja kultuurielus toimuv kuuldavaks ja nähtavaks ning sündmustest jääb ka jälg tulevikuks. Kuulab soovid ära, mõtleb kaasa, annab nõu, on kannatlik ja vastutulelik. Teeb tihti üksi ära selle, milleks muidu läheks tarvis meeskonda.

Ülle Kauksi on väljapaistev võro ja seto kirjanduse klassik, kellelt ainuüksi viimase viie aasta jooksul on ilmunud viis luulekogu ning näidendite kogumik. Lisaks loometööle on ta kogukonna ühendaja, kelle eestvõtmisel loodi 2021. aastal Obinitsa Uus Teater, mille välja toodud kaht lavastust on mängitud nii Setomaal kui mujal Eestis. Aastakümneid on ta panustanud oma aega ja andi võro ja seto kultuuri hüvanguks - näiteks on ta võrukeelse lugemiku, võro aabitsa ja seto aabitsa üks koostajatest.

Maire Udras pühendab oma vaba aja tantsijate õpetamisele, uute tantsude loomisele ja lavastamisele, Võru maakonna tantsuelu edendamisele. Korraldab suurejoonelisi tantsusündmusi, lavastab pidusid – kõike seda teeb põhjalikult, entusiastlikult, suure sisemise põlemisega. On korraldanud Võru pärimustantsu festivali ja talviseid tantsupäevi, tema loodud tantse on tantsitud Võrumaa ja üldtantsupidudel. Juhendab naisrühma Viire, juhendas aastaid Misso naisrühma, töötab laste ja noortega, on Tantsutrupp Variatsioonid asutaja.

Kristi Valsi kui projektijuhi ja korraldaja panus 2022. aasta Võrumaa laulu- ja tantsupeo «Pidu meie õuel» kordaminekusse on hindamatu. Keerulise aja kiuste kaasas ta maakonna kahe kultuuriruumi kollektiivid, korraldas koostöö kollektiivide, lavastajate, kujundajate ja kogu tehnilise meeskonnaga, nägi vaeva rahastuse saamisega. Sama väärtuslik oli ka tema panus Võru lastefestivali kordaminekusse, mis pakkus osalemisrõõmu paljudele lastele ning noortele ning tõi maakonnakeskusse palju külalisi.

Võrumaa ekspertgrupi tunnustuspreemiad

Võrumaa ekspertgrupi tunnustuspreemiad pälvisid Kaili Kalle, Inga Kuljus, Stella Mõttus, Merle Tombak ja Aivar Rumvolt.

Kaili Kalle on kunstnik, kelle eestvedamisel toimus mullu Võru maakonda hõlmav rahvusvaheline tänavakunstifestival Rural Urban Art, mille tegevustesse olid kaasatud ka maakonna noored. Festivalil loodud taiesed on jäänud kaunistama Antsla, Võru valla ja linna objekte. Festival päädis tänavakunsti ülevaatenäitusega Antslas, mida külastas üle 300 inimese. Läinud aastal kujundas Kalle veel Paula Palmiste raamatu «Kärbsed ongi kiusajad» ja Vootele Ruusmaa raamatu «Purgatoorium», samuti näituse «Eesti Kirjanike Liit 100». Ta on festivali «Kontrastikunst» idee autor, kõikide visuaalide looja ja näituste kuraator.

Inga Kuljus on üle neljakümne aasta seisnud selle eest, et lugemisvara oleks Võru maakonna inimestele kättesaadav. Organiseerib maakonna raamatukoguhoidjate koolituspäevi, õppereise, seminare, korraldab koostööd. Tema eestvedamisel tähistati Võrus raamatukogude aastat põnevate sündmustega – kas või Võru esimene kirjandustänav pakkus põnevaid tegevusi eri vanusest ja eri huvidega inimestele.

Igapäevatöö kõrval panustab oma aega kultuuriühingutesse ning on MTÜ Järjehoidja eestvedaja.

Stella Mõttus on sihikindel ja julge noor galerist, kes ei karda võtta vastu uusi väljakutseid. Uskumatu kergusega suudab hallata paralleelselt mitut galeriid, tema vabatahtlik töö ja missioonitunne Kanal galeriid eest vedades on mänginud olulist rolli Võru kunstielus. Märkimisväärse panuse on andnud Võrumaa noorte silmaringi avardamisse kunstimaailmas, tehes tihti kooliõpilastele galeriides tuure ja olles noortele heaks eeskujuks.

Inspireeriv kultuurielu korraldaja Merle Tombak kannab igapäevaselt hoolt Antsla valla kultuuri- ja noorsootöö eest. Vedas oskuslikult Antsla valla rahvamajade ühinemisprotsessi, mille tulemusena on kultuurielu saanud uue hingamise. Lisaks tegutseb mitmes mittetulundusühingus: Sangaste Seltsilised, Uhtjärve Krehvinid ning Antsla valla noorte heaks. On Sangaste kihelkonna regilauluansambli Kodu Tähed asutaja ja laulja. Neli aastat on esindanud Võrumaad Eesti Rahvamajade Ühingus. Muu hulgas on ta vedanud eest sandikombestiku traditsiooni taastamist Võru maakonnas.

Tombak oskab suurepäraselt haarata kõiki koostööd tegema. Nii algatas ta möödunud aastal ühised ettevõtmised valla rahvamajade ja raamatukogude vahel ning tõi haridus- ja kultuuritöötajad ühe laua ümber nõu pidama selle üle, kuidas inspireerida õpilasi kultuuriruumist loovtöid tegema.

Aivar Rumvolt on silmapaistev Võru kunstnik ja pikaaegne kunstiõpetaja, kes möödunud aastal tähistas oma 65. juubelit. Juubelinäitusel esitles mustast savist valmistatud keraamikat, õlimaale ja seenegraafikat. Aastaid on panustanud oma energiat ja kunstnikuhinge sellesse, et tundides, koolitustel ja õpitubades nakatada kunstipisikuga nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Rahvakultuuri Keskuse ja Võru instituudi tänukirjad

Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja said Sirje Kuuseorg, Priidu Teppo, Sirje Pärnapuu, Kati Velner, Tiiu Kungus, Marianne Jaanson, Kairi Kuusk, Võru instituudi tänukirja

Kaile Kabun, Aimi Hollo, Tiia Allas, Evely Haug, Urmas Tulviste, Mirja Ots, Karin Tohvri, Malvo Tominga ja Epp Margna.

Maakonna kultuuritöötajaid tervitasid Võrumaa arenduskeskuse nõukogu esimees Anti Allas, arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals, Eesti Rahvakultuuri direktor Kalle Vister, Võrumaa rahvakultuurispetsialist Maie Pau ning Võru instituudi direktor Rainer Kuuba.