Otepää talveöölaulupidu on pühendatud Eurovisioonile
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
10. jaanuar 2023, 15:46
/nginx/o/2023/01/10/15071120t1hbd3e.jpg)
Talvepealinna üks armastatumaid muusikasündmusi, Otepää talveöölaulupidu toimub 21. jaanuaril kell 19.00 Otepää keskväljakul. Esitamisele tulevad Eurovisiooni laulud läbi aegade.
Lumevaikuse laulavad helisevaks koos 50 koori ja ligi 1000 lauljaga Eesti tuntud artistid – esimene eurolaulik Janika Sillamaa, Alika Milova, Gerli Padar, Karl Madis, Rasmus Rändvee, jpt. Kavas on 19 eestikeelset ja armastatud laulu Eurovisiooni lauluvõistluselt. Lauljaid ja koore saadab ansambel Horoskoop.
1993. aastal kutsuti Eesti Ida-Euroopa riikide Eurovisiooni eelvooru Sloveenia pealinna Ljubljanasse. Eesti esindajaks sai toona 17-aastane Janika Sillamaa, kellele kirjutati kaheksa pala, mille seast valiti võistluslaul „Muretut meelt ja südametuld“. Kahjuks Janika eelvoorust Eurovisiooni finaalkontserdile ei pääsenud. Eesti pääses Eurovisiooni tänu Jaak Joala, Jüri Piheli ja Jüri Makarovi tegutsemisele.
VIII Otepää talveöölaulupeo kunstiline juht ja dirigent, Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja Merle Soonberg ütles, et Eurovisiooni laule on palju eesti keelde tõlgitud.
«Eurovisioon on meile omane, elame sellele kaasa, nagu spordivõistlustelegi kaasa elatakse. Nii mõnigi vana laul, mis on Eestis laialt levinud, on tegelikult Eurovisiooni laul,» lisas Merle Soonberg. Ta tõi näiteks tuntud koolilõpulaulu «Tänav, pink ja puu», mis oli 1970. aasta Eurovisioonil Malta laulja Severine poolt esitatud võidulaul (muusika Jean-Pierre Bourtayre, sõnad Yves Dessca). See laul vallutas Heldur Karmo tõlkes ja Heli Läätse esituses eesti publiku südamed.
Otepää talveöölaulupidu on publiku poolt väga hästi vastu võetud talvine ühislaulmine. Laulupeost on aastate jooksul kujunenud üks Otepää talviseid tähtsündmusi, kuhu kogunevad lauljad kogu Eestist. Otepää Talveöölaulupidu on kõigile tasuta.
Talveöölaulupeo korraldab Otepää Kultuurikeskused, toetab Otepää vald, Eesti Kultuurkapital, Valgamaa Arenguagentuur, Põlvamaa Arenduskeskus, Võrumaa Arenduskeskus ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.