Suri Kaitseliidu taastaja Kalle Istvan Eller

LEPM
Copy
Kalle Istvan Eller (07.05.1940-10.01.2023)
Kalle Istvan Eller (07.05.1940-10.01.2023) Foto: Päästeamet

Teisipäeval suri sõjajärgne esimene Kaitseliidu ülem ja Kaitseliidu auliige Kalle Istvan Eller.

«Kalle Istvan Eller ehk lihtsalt Eller või Kalle, nagu me enamasti teda kutsusime, oli eeskujuks paljudele neile, kes 1990-ndate alguses riigikaitsesse tulid. Minule isiklikult on ta olnud läbi aegade inspiratsiooniks selles, et sõjapidamine on kunst, kus tuleb rakendada parimal moel teadmisi ja kogemusi, mis elu on mulle erinevates valdkondades pakkunud,» ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

«Teda ja tema õpetust võiks võrrelda Jaapani samuraikultuurist tuntud looga, kuidas teemeister (see, kes valmistab teed) võitis kahevõitluses kogenud rändur-samuraid, sest tema teevalmistamise rituaalil põhinev kaitse oli lihtsalt niivõrd täiuslik, et vastane ei suutnud leida selles ainsatki viga. Elleri õpetused meile, kes me Kaitseliidu algusaegadel idealistlikult, kuid samas võhiklikult Eesti riigikaitset püüdsime luua, olid toona oma ajast sedavõrd ees, et tihti me taipame alles täna, et me oleme vaistlikult või siis läbi vere ja pisarate jõudnud samadele järeldustele mida tema jutustas meile 1990. aastal. Tihti on mind vallanud omamoodi äratundmisrõõm, et lahendused, mida riigikaitses leiame, on olnud Elleri poolt välja pakutud juba kolmkümmend aastat tagasi,» rääkis Ühtegi.

1940. aasta 7. mail sündinud Kalle Eller oli esimene sõjajärgne Kaitseliidu ülem. See on fakt, mida ei saa eirata ka need, kes tema panust Eesti riigikaitsesse on püüdnud kahtluse alla seada või vähendada. Ajad olid keerulised ning võidelda Kaitseliidu vajaduse ja eksistentsi eest polnud toona sugugi lihtne – Eestis kehtis veel nõukogude okupatsioon ja kuigi vabadusvõitlus oli alanud, käis ka Eestis tihe siseheitlus erinevate poliitiliste jõudude vahel.

Kõige selle keskel oli otsus Kaitseliidu poliitikavälisusest julge ja teataval määral isegi enesetapuga sarnanev käitumine. Ometigi tagas just apoliitilisus selle, et Kaitseliit jäi kestma ning on tänaseks tõusnud Eesti keskseks vabatahtlikuks jõuks riigikaitses.

Kalle Eller õppis aastatel 1964–1970 Tartu Ülikoolis inglise ja eesti filoloogiat, aastail 1970–1973 töötas õpetajana eri koolides, sealhulhas Ahja, Kodasoo ja Sihva koolis. Aastatel 1973–1988 töötas ta Karula metskonna metsnikuna ning 1986–1988 ka EELK Usuteaduste Instituudi eesti keele lektorina.

1980ndate lõpus alustas Eller oma lähemate aatekaaslastega Kaitseliidu taastamisega, esialgu muinsus(kaitse)klubi Tarapita kaudu, kus ta poistele sõjalist algõpetust tegi. 17. veebruaril 1990. aastal päädis see Kaitseliidu taastamisega Järvakandis. Seal valiti ta ka Kaitseliidu ülemaks, mis ametis ta oli 10. novembrini 1990. aastal. Aastatel 1992–1994 oli Kalle Eller riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik.

Kalle Eller oli tunnustatud kultuuritegelane, kes tegutses aktiivselt Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Võro seltsis, Võru instituudis ja Maavalla Kojas.

Kalle Istvan Ellerit on tunnustatud Kaitseliidu kõrgeima autasu - Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärgiga, ta oli valitud Kaitseliidu auliikmeks.

1990. aasta juulis andis Eesti vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark talle koloneli auastme.

Kaitseliit avaldab lahkunu lähedastele kaastunnet ning mälestab teenekat ohvitseri langetades riigilipud poolde vardasse ja avades mälestusteraamatu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles