Helkurit kannab kaks kolmandikku täiskasvanuist

Enam kui kaheksa helkurikandjat kümnest kasutab rippuvat helkurit. Foto: Mailiis Ollino

Helkurit kannab alati pea kaks kolmandikku täiskasvanuist, selgub transpordiameti tellitud uuringu tulemustest. Keskmisest märksa enam on helkurikandjaid naiste, üle 34-aastaste, väiksemate linnade elanike ning peamiselt jalgrattaga liiklejate seas. Keskmisest vähem kannavad helkurit kuni 25-aastased.

Kunagi ei kanna helkurit 6% täiskasvanuist. Viimase viie aasta jooksul on selle kandmisest hoiduvate täiskasvanute osakaal püsinud pea samal tasemel.

46% vähemalt 15-aastastest elanikest peab helkuri kandmist vajalikuks, seejuures väga vajalikuks pidajaid on 78%. Helkuri kandmist ei pea vajalikuks vaid 5%. Helkuri kandmist väga vajalikuks pidajate osakaal on viimasel kolmel aastal varasemast veidi väiksem.

82% lastevanematest arvab, et nende lapsed kannavad alati helkurit, lisaks usub 12%, et nad teevad seda küllalt sageli.

Vastajad, kes kannavad helkurit ainult mõnikord või ei kanna üldse, tõid selle põhjusena esile kõige sagedamini asjaolu, et nad ei liigu eriti jalgsi. Unustamist või laiskust nentis kokku 32% vastajatest.

Võrreldes varasemate uuringutega on seekord helkuri puudumist põhjendatud sagedamini sellega, et see on riiete küljes niigi olemas või selleks pole vajadust.

Kõige levinumad on rippuvad helkurid: enam kui kaheksa kandjat kümnest kasutab just seda tüüpi abivahendit. Ligi kolmandikul on püsivalt riietele õmmeldud helkur või ümber käe keerduv helkur. Püsivalt riietele kinnitatud helkurite kasutamine on aastaga sagenenud.

Transpordiamet tuletab meelde, et helkurita kõndivat jalakäijat on pimedal ajal lähitulede valguses näha alles 30 meetri pealt, ent isegi kuivades teeoludes on 90 km/h sõitva sõiduki peatumisteekond 70 meetrit. Pimedal ajal on helkuri kandmine soodne ja lihtne viis ennast liikluses kaitsta.

Uuringu tegi 2022. aasta lõpus transpordiameti tellimusel Turu-uuringute AS ning selles osales 1003 üle 15-aastast Eesti elanikku.