Värskas tuleb täna setode vana-uusaasta pidu

Värska talumuuseum. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Setod on rikas rahvas - kasutusel on kaks kalendrit ja paljusid pühi saab pidada kahel korral. Reedel, 13. jaanuaril tähistatakse Värska talumuuseumi ja Seto Tsäimaja juures vanakalendri järgi vana aasta lõppu ja uue algust.

Suur vana-uusaasta pidu algab kell 18 ja kestab kuni uue saabumiseni. Räägitakse vanadest aastavahetusega seotud rahvakommetest, kõlab seto leelo ja pillimäng, Setomaa vald annab pidulikult üle Tule Setomaale kampaania loosiauhinnad, hea ja paremaga kostitab Seto Tsäimaja ning rehe all saab plaadikeerutajate saatel ilma soojaks tantsida.

Paljudes seto peredes mäletatakse, et lisaks praeguseks tavapärasele aastavahetusele on vana kombe kohaselt tähistatud alati ka nö vana uue aasta saabumist. Sellisel kujul – kõigile avatud suure peona – tähistatakse vana-uusaasta saabumist Värska talumuuseumi juures esmakordselt. Pidustuste kokkukutsujaks ja peakorraldajaks on sel korral Setomaa Kultuurikeskus koostöös Setomaa Muuseumide ja Setomaa Vallaga.

Õhtu algab Värska talumuuseumi karjakoplis lõkke süütamisega ning Tule Setomaale kampaania kokkuvõtete tegemisega. Seejärel on võimalik talumuuseumi perenaistelt kuulda aastavahetusega seotud kommete kohta ning minna muuseumi laudas elavatele loomadele leiba viima. Samal ajal algab ka pidu Seto Tsäimajas – laulu võtavad eest leelokooride lauljad ning kindlasti on kohal ka pillimehed, kelle saatel seto tantse saab proovida. Õhtu edenedes proovitakse järgi erinevad uue aasta ennustamise viisid ja mängud ning jaheda rehe aluse aitavad soojaks kütta kohalik plaadikeerutaja Andris-Robin Talumees ja DJ Kuise ehk Väino Õun Tallinnast. Vana aasta saadetakse ära ja uue aasta soovid pannakse teele õlgedest valmistatud aastanumbri läitmisega.

Merily Marienhagen, Setomaa Muuseumide direktor: «Vanade teadmiste ja oskuste sidumine uuega on see, mis meid elujõuliselt edasi kannab. Setomaal on hea komme ikka kaks korda tähistada, kuna elatakse kultuuride kokkupuute kohas. Kultuuriline identiteet on siin väga tugev, sest seda sõnastatakse selgelt uuesti ja uuesti ja seda me muuseumiõuel ka 13. jaanuaril tähistada soovime - omakultuuri ja kultuuririkkust – ning kõik on oodatud sellest osa saama.»

Vana ehk Juliuse kalendri järgi algab aasta 14. jaanuaril olles seega uuest ehk Gregoriuse kalendrist 13 päeva maas. Sel aastal möödub uue kalendri kasutusele võtmisest 105 aastat. 1918 aastal kalendrireformi ajal Eestis eelnes 14. veebruarile 31. jaanuar vana kalendri järgi. Õigeusu kirikud jätkasid Juliuse kalendri kasutamist kuni 1923. aastani, mil paljud neist võtsid kasutusele revideeritud Juliuse kalendri. Segakalender kehtib tänapäeval enamikus maailma õigeusu kirikutes. Ka Eesti Apostlik-Õigeusu kirik läks aastast 2012 üle segakalendrile, kus liikumatuid pühi tähistatakse Gregoriuse kalendri järgi, aga liikuvaid pühi (ülestõusmispühad, nelipühad) vastavalt Juliuse kalendrile. Üksikutes kogudustes, sealhulgas ka Seto- ja Võrumaal on siiski jätkuvalt lubatud traditsiooniliste kirikupühade tähistamine Juliuse kalendri järgi.