Piirivalvurid aitasid Peipsil hätta sattunud kalureid

Varnja kordoni piirivalvurid suunduvad igapäevasele kontrollkäigule Peipsi järvel. Ants Siirand ütleb, et kõige suurem peavalu on harrastuskalastajatega jää tekkides ja jää lagunemisel. Foto: Remo Tõnismäe

Nädalavahetusel laekus piirivalvuritele mitu teadet Peipsi järve jääl maastikusõidukitega hätta sattunud kaluritest. Kõik nad aidati tervelt tagasi kaldale.

Esimene teade Peipsi järvel motokoeraga hätta sattunud kalurist laekus piirivalvuritele laupäeval kella 10 paiku hommikul, kui abi palus Meerapalu kandis kaldast umbes 4. kilomeetri kaugusel oma motokoeraga jääprakku sõitnud kalur.

«Piirivalvurid sõitsid mehele appi ning vintsisid tema maastikusõiduki jääpraost välja. Mees oli küll ise motokoeralt jääprakku sõites maha kukkunud ning märjaks saanud, kuid meedikute abi ta ei vajanud. Ta sai oma sõiduki mootori tööle ning sõitis peale masina jääle tagasi vintsimist sellega ise kaldale,» kirjeldas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.

Ta lisas, et juba mõni tund hiljem laekus järvelt teinegi teade abivajajatest. «Nimelt anti kella 15 paiku teada, et Omedu traaversil oli mootorsaan koos kelguga sõitnud jää peal olevasse suurde veeloiku. Masina mootor seiskus ning käima see enam ei läinud. Maastikusõiduki juhiga oli kõik korras, kuid tema suurim mure seisnes selles, et ta pidanuks minema järvel järele kaheksale kalurile, kelle hommikul jääle oli viinud,» kirjeldas Ernits.

Kordoni juhi sõnul oli väljas juba hämardumas ning transpordivahendit ootavad kalurid kaldast enam kui kuue kilomeetri kaugusel, mistõttu sõitsid piirivalvurid hõljukil abi ootavate kaluriteni ning nad sõidutati turvaliselt kaldale. «Ka veelompi sõitnud masin aidati tagasi kuivale pinnale ning selle kaldasse toomise korraldas sohver juba ise,» lisas Ernits.

Ernits märkis, et viimaste päevade suured tuuled ning tihe vihmasadu on paiguti jääolud Peipsil muutnud keeruliseks. «Jää veel kannab, kui on kohti, kus see on õhuke juba kalda lähedal, jäässe on tekkinud mitmeid pragusid ning kohati on jää peal suuri veelompe, mis kogumis nõuavad kõikidelt jääle minejatelt täit tähelepanu ning kursisolekut jääolude hetkeseisuga,» selgitas kordoni juht.

Ta lisas, et enne jääle minekut on seega väga oluline end hetke jääoludega kurssi viia ning maastikusõidukiga jääl liikudes väga ettevaatlik olla. «Pigem sõita veidi aeglasemalt, sest siis jõuab eesolevaid ohte märgata ja neile ka reageerida. Kui minna rahulikus tempos, jääb piisavalt aega enne jääpragu või suuremat veelompi oma masin kinni pidada, ümber keerata ning teine suund valida,» rääkis Ernits ning lisas, et hätta sattudes tuleb endast kohe märku anda, et abi saaks õigeaegselt saabuda.