Talveöölaulupidu keskendub Eurovisioonile

Otepää keskväljakul tuleb taas talveöölaulupidu. Foto: Tiit Loim

Otepää keskväljakul leiab laupäeval aset 8. Otepää talveöölaulupidu. Maagilise lumevaikuse laulavad koos 50 koori ja ligi tuhande lauljaga helisevaks tuntud Eesti artistid: esimene eurolaulik Janika Sillamaa, Alika Milova, Gerli Parmas, Karl Madis, Rasmus Rändvee ja teised.

Kavas on 19 eestikeelset laulu Eurovisiooni lauluvõistlustelt. Lauljaid saadab ansambel Horoskoop.

Eesti on Eurovisiooni lauluvõistlustel osalenud 30 aastat. 1993. aastal kutsuti Eesti Ida-Euroopa riikide Eurovisiooni eelvooru Sloveenia pealinna Ljubljanasse. Eesti esindajaks sai toona 17-aastane Janika Sillamaa, kellele kirjutati kaheksa pala, mille seast valiti võistluslaul «Muretut meelt ja südametuld». Kahjuks Sillamaa eelvoorust finaalkontserdile ei pääsenud. Eesti pääses Eurovisioonile tänu Jaak Joala, Jüri Piheli ja Jüri Makarovi tegutsemisele.

Eestlastele omane

Otepää talveöölaulupeo kunstiline juht ja dirigent, Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja Merle Soonberg ütles, et Eurovisiooni laule on palju eesti keelde tõlgitud. «Eurovisioon on meile omane, elame sellele kaasa, nagu spordivõistlustelegi kaasa elatakse. Nii mõnigi vana laul, mis on Eestis laialt levinud, on tegelikult Eurovisiooni laul,» lisas Soonberg.

Ta tõi näiteks tuntud laulu «Tänav, pink ja puu», mis oli 1971. aasta Eurovisioonil Monacot esindanud laulja Séverine’i esitatud võidulaul (muusika Jean-Pierre Bourtayre, sõnad Yves Dess­ca). See laul vallutas Heldur Karmo tõlkes ja Heli Läätse esituses eesti publiku südamed. Esitamisele tulevad ka veel näiteks laulud «Et oleks rahu», «Waterloo», «Volare» ja «Suudlused nüüd».

Tegi uurimistööd

Rääkides sellest, kuidas ta valiku tegi, selgitas Merle Soonberg, et otsides ühe varasema aasta talveöölaulupeoks repertuaari Youtube’ist, sattus ta üsna tihti kuulama Eurovisiooni laule. «Loomulikult oli seal ka kokkuvõtlik video kõigist Eurovisiooni võidulauludest. Huvi pärast kuulasin ära ning äratundmist oli palju, sest need laulud on kõlanud ka eesti keeles,» rääkis ta. «Sealt hakkas pihta uurimistöö ning siis sai ka selgeks, et sellest saaks terve laulupeo repertuaari kokku.»

Laulukoorid tulevad kohale Harju-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Põlva-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaalt. Kõige rohkem tuleb neid Tartu- ja Võrumaalt – kummastki kümme.

Pidu näeb ka TV3 vahendusel.