/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/18/15085029t1hd084.jpg)
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 357 739, seega 25 943 inimese võrra ehk kaks protsenti suurem kui aasta tagasi, sealjuure paisutas rahvaarvu kõige rohkem sisseränne.
Sisseränne suurendas Eesti rahvaarvu kahe protsendi võrra
Eelmisel aastal sündis Eestis 11 588 ja suri 17 245 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 42 022 inimest ja riigist lahkus 10 422 inimest. Riiki saabunud inimestest 75 protsenti ehk 31 594 olid Ukraina kodakondsed.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat rahvastikustatistikas iseloomustama rekordiliselt madal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse.
«Suremus on jätkuvalt kõrge, kuid õnneks siiski mõnevõrra madalam kui 2021. aastal. See-eest oli 2022. aastal sündimus rekordiliselt madal, jäädes vaid 11 588 juurde. Alla 12 000 sünni ei ole kunagi varem Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud,» ütles Trasberg.
Vaatamata negatiivsele loomulikule iibele oli 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 25 943 inimese ehk kaks protsenti suurem kui aasta tagasi. «Rahvaarvu kasvatab sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased, kes moodustasid sisserändest 75 protsenti,» lisas Trasberg.
2022. aastal registreeriti 11 588 sündi, mis on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. Sündide arv on olnud langustrendis taasiseseisvumisajast alates, kerkides pisut vaid 2000. aastate lõpus. Madalaimale tasemele jõudis sündide arv aastatel 1997–2001, kui see ulatus umbes 12 500 sünnini aastas.
«Praegused sünnitajad on ise sündinud 1990. aastatel, mil sündide arv oli madal. Seega madala sündimuse taga on lisaks muudele põhjustele ka see, et tänane noorte põlvkond on väiksem kui varasem,» selgitas Trasberg.
Sündimust mõjutab ka riigi sotsiaalpoliitiline olukord. 2021. aastal oli Eestis koroonakriisi tippaeg ning 2022. aasta alguses oli nakatumine kõige kõrgem. Koroonakriisi ja vähese sündimuse vahelist seost on uuringud näidanud ka teistes riikides. Näiteks naaberriigis Lätis oli 2020. ja 2021. aastatel läbi aegade madalaim sündimus.
Registreeritud rände järgi rahvastikuregistri põhjal saabus Eestisse 2022. aastal 42 022 inimest ning Eestist lahkus 10 422 inimest ehk rändesaldo oli positiivne ning Eestisse jäi 31 600 inimest rohkem, kui siit lahkus. Nii registreeritud sisseränne kui rändesaldo on viimaste aastate keskmisest kordades suurem ning on seotud Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse. Väljaränne oli 1820 inimese võrra suurem kui 2021. aastal.
«Eesti kodanikke saabus riiki tagasi 3363, kuid eestlased jätavad sageli rände registreerimata ning seetõttu on nende osakaal registreeritud rändajate seas väike. Vene kodanikke saabus mullu Eestisse 1446,» märkis Trasberg.
Naiste osakaal sisserännanute seas oli 60 protsenti, mis on esimene kord sel sajandil, kui naiste osakaal ületab sisserändajate seas meeste osakaalu. Viimased kümme aastat on suhe olnud keskmiselt 60:40 meeste kasuks. Kõrge naiste osakaalu taga on Ukraina sisserändajad, kellest 64 protsenti olid naised.