T, 7.02.2023

Tomi Saluveer: meid on nüüd jälle veidi enam

Tomi Saluveer
, reporter
Tomi Saluveer: meid on nüüd jälle veidi enam
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Tomi Saluveer
Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti äsja avaldatud andmed annavad teada, et Eesti rahvaarv suurenes eelmisel aastal 1,95 protsenti ning meid on nüüd kokku 1 357 739. Oma tagasihoidliku panuse rahvastiku arvu muutusesse on andnud ka üksteist Kagu-Eesti omavalitsust, kus elanike arv kerkis aastaga 0,27 protsenti.

Võru-, Valga- ja Põlvamaal on kokku nüüd 87 301 inimest ehk ligikaudu 8000 vähem kui Lõuna-Eesti suurimas tõmbekeskuses Tartu linnas. Võrdluseks: ainuüksi Tallinna Lasnamäe linnaosast, kus elab 119 092 inimest, jääme kolme maakonna peale kokku alla ligi 32 000 elanikuga.

Lõuna-Eesti kolmes maakonnas kasvas elanike arv möödunud aastal kokku keskmiselt 233 inimese võrra. Kui näiteks Valga vallas ja Võru linnas tuli uusi elanikke juurde vastavalt 165 ja 164, siis Tõrva vallas kahanes inimeste arv 61, Antsla vallas 51 ja Räpina vallas 49 elaniku võrra. Plusspoolel olid aastatagusega võrreldes Lõuna-Eesti valdadest veel Võru, Otepää, Rõuge ja Kanepi, miinusesse jäid aga Setomaa ja Põlva.

Eesti on juba pikalt olnud sisseränderiik: siia pigem tullakse, kui siit minnakse.

Möödunud aastat jääb meenutama rekordiliselt madal sündimus ja Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse. Kuigi loomulik iive on viimasel kahel aastal olnud enam kui 5000 inimese võrra negatiivne, kasvas Eesti rahvaarv 25 943 inimese võrra sisserände varal. 75 protsenti Eestisse sisserändajatest moodustavad seejuures Ukraina kodanikud.

Eesti on juba pikalt olnud sisseränderiik: siia pigem tullakse, kui siit minnakse. Kui tavapärastel aastatel on sisseränne olnud ligi 20 000 inimest, siis mullu oli see mitu korda suurem. Ukrainlased on seejuures juba viis aastat moodustanud suurima sisserändajate grupi, kuid varem on neid aastaga meile saabunud paari-kolme tuhande kandis. Eelmisel aastal tõi sõda Eestisse aga ligikaudu 32 000 Ukraina kodakondsusega inimest.

Viimaste aastate suur suremus tuleneb koroonamõjudest, aga ka rahvastiku vananemisest. Eelmise aasta suremus ületab ligikaudu 1500 surmajuhtumiga pandeemiaeelseid aastaid. Võru maakonnas suri mullu 511, Valga maakonnas 404 ja Põlva maakonnas 318 inimest.

Mullu registreeriti Eestis 11 588 sündi, mis on madalaim näitaja alates 1919. aastast, mil hakati praegusel kujul sündide statistikat avaldama. Võru maakonnas sündis 274, Valga maakonnas 226 ja Põlva maakonnas 200 last.

Märksõnad
Tagasi üles