Petised tekitasid üle viie miljoni euro kahju

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti inimestelt püütakse raha välja petta nii petukõnede, õngitsussõnumite kui ka võltsitud veebilehtede abil. Mullu teatati politseile kokku 740 korral investeerimis- või pangapettusest. Nende kogukahju on veidi üle 5 miljoni euro.

Investeerimispettustest teatati möödunud aastal politseile 267 korral, tekitatud kahju on veidi üle 3 miljoni euro. Pangapettustest anti teada 473 korral, kogukahjuga ligi 2 miljonit eurot.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et mullu langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas ja märke pettuste vaibumisest ei ole.

«Pea kõik pettused korraldatakse Eesti inimestele mujalt riikidest, mistõttu kelmide peatamine siit ei ole võimalik ja ka kaotatud raha tagasisaamine on praktiliselt võimatu. Välja petetud raha võetakse lõpuks välisriikides sularahas välja või suunatakse krüptorahasse,» selgitas Tambre.

«Erandjuhtudel on raha tagasi saadud, kui inimene sai kohe aru, et langes pettuse ohvriks ja võttis ülekande peatamiseks kiirelt ühendust oma kodupangaga. Inimestel endil tuleb olla väga hoolas oma andmetega, et mitte sattuda pettuse ohvriks ja kaotada oma raha,» lisas Tambre.

Eelmisel aastal langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas ja märke pettuste leviku vaibumisest ei ole.

Võrreldes pangapettustega oli investeerimispettusi pea poole võrra vähem, kuid kogukahju on ligi miljon eurot suurem. «Internetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on lõputult ning soovitan kõikidel alustavatel investoritel pöörduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised. Samuti ei tasu uskuda väidetava investeerimispakkumisega helistanud või kirjutanud inimest, kes pakub hea tootlikkusega investeerimisvõimalust või nõustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. Üldiselt lõpeb see «hea nõu» suure kahjuga,» rääkis ta.

Levinuim pangapettus oli petukõne, kus kelm esitles end pangatöötaja, politseiniku või Google’i assistendina, et inimeselt kätte saada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode. Pangapettuste seas on ka õngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. Nende juurde oli lisatud link, mis suunas inimese näiliselt panga või asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida või sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.

«Mainitud pettuste liigid ei ole ainukesed, mis Eestis levivad. Inimestel tuleb olla tähelepanelik, sest kelmid mõtlevad pidevalt välja uusi skeeme, millega välja petta raha või andmeid,» ütles Tambre.

Politseinik tänab tähelepanelikke inimesi, kes kohe ka politseid pettusest teavitasid. «Tänu nendele saime koostöös pankade ja teiste asutustega kohe hoiatada ka teisi, ära hoida tuhandetesse küündivaid kahjusid ja parema ettekujutuse pettuse levikust.»