Toetusmeede viib kiire interneti enam kui 6000 aadressile

KIire interneti jaoks tarviliku valgusoptilise kaabli paigaldus ei ole odav lõbu ja mida kaugemale kaabel vedada, seda kallimaks läheb ühendus ühe liituja kohta. Foto: Elmo Riig/Sakala

Juurdepääsuvõrkude rajamise kolmanda toetusmeetme esimese vooru tulemusena luuakse valguskaabelvõrguga liitumise võimalus üle Eesti ligi 6300 aadressile, kus täna puudub kiire internet.

“Eesti maa-asulates ja väikelinnades on endiselt ligi 80 000 aastaringses kasutuses olevat eluruumi või ettevõtet, kus puudub ligipääs kiirele internetile. Ometi toetab selle taskukohane jõudmine Eesti erinevatesse paikadesse regionaalset arengut, parandab kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ja annab inimestele paindlikkuse teha tööd asukohast sõltumata,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Värskeima toetusmeetme tulemusena hakatakse ülikiire interneti juurdepääsuvõrke rajama 45 kohalikku omavalitsusse kogusummas 10,4 miljonit eurot. Sellele lisandub toetuse taotlejate omafinantseering ligi 7 miljoni euro ulatuses.

Ministri sõnul on tegemist hästi sihitud toetusmeetmega, mis viib kiire interneti esmajärjekorras just nende majapidamiste ja ettevõteteni, kus vajadus selle järele on kõige pakilisem. “Meil on olnud väga hea koostöö kohalike omavalitsustega, kes omavad piirkonna vajadustest kõige täpsemat ülevaadet. Kaasamine aitab tagada toetuseks planeeritud raha võimalikult efektiivse kasutamise, mis on ülikiire internetiühenduse rajamise kulukust arvestades võtmetähtsusega,” märkis Järvan.

Toetusmeetmes on eelarve omavalitsuste vahel jaotatud proportsionaalselt. See tähendab, et toetust saadakse võrdeliselt vastavalt konkreetses maakonnas olevale valge ala suurusele. “Riik toetab kiire interneti jõudmist turutõrkepiirkondadesse, kus see täna puudub ja kuhu 2024. aasta lõpuks ettevõtjad selle ehitamist ka ei plaani. Eelarve on eraldatud 71 kohalikule omavalitsusele üle Eesti ja esimeses voorus sai summa pea täies mahus kasutatud 30 kohalikul omavalitsusel. Kasutamata jäänud eelarve osas avaneb peagi teine taotlusvoor, mille ettevalmistamine juba käib,” tutvustas Järvan.

Minister toonitas, et kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavaid inimesi tuleb võimalusest, tingimustest ja ka liitumise taotluse esitamise tähtajast vähemalt 3 kuud enne ehituse algust teavitada. “Hästi planeeritud kommunikatsioon on oluline, et kõik soovijad saaksid esitada liitumistaotluse ja pikisilmi oodatud ülikiire internetiühenduse lõpuks koju. Juurdepääsuvõrguga liitumise hind võib lõppkasutajale olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga. Sideettevõttel tuleb juurdepääsuvõrk rajada hiljemalt 2024. aasta lõpuks,” ütles Järvan.

Taotlusvooru läbi viinud Riigi Tugiteenuste Keskuse elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhi Marge Kõiva sõnul oli taotlusvooru vastu huvi suur ning kokku laekus 13-lt erinevalt ettevõttelt 123 taotlust. „Nüüd kui on selgunud esimesed toetuse saajad ja ka eelarvete jäägid kohalikes omavalitsustes, oleme juba asunud planeerima järgmist vooru,“ sõnab ta. „Vajadus ja huvi juurdepääsuvõrkude rajamise järele on väga suur, mida näitas ka esimese taotlusvooru ajal kodanikelt meile laekunud pöördumiste hulk. Elanikele on esmane kontakt siiski kohalik omavalitsus, kes koostöös ministeeriumiga loob võimalusi parimate lahenduste leidmiseks.“

Esimese taotlusvooru kogemustest toob ta välja, et pikki juriidilisi arutelusid tekitas taotlejate nõutava kogemuse määratlemine ning hinnangu andmine sellele, kas planeeritav tehniline lahendus vastab määruse nõuetele. Lisaks oli oluline, et projekti oleks kaasatud kõik selle piirkonna sotsiaalmajanduslikud objektid, mis olid varem kohalike omavalitsuste poolt määratletud. „Üks aeganõudvamaid küsimusi taotluste menetlemisel oli selliste objektide väljaselgitamine, millele ei saa toetust anda tulenevalt vajadusest täita riigiabi nõudeid,“ selgitas Kõiva taotluste menetlemisel tekkinud väljakutseid. Protsessis osales ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes toetas tehniliste lahenduste hindamisel.