Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu jaanuarikuise etapi tulemused näitavad üle pika aja nakatumise märkimisväärset vähenemist ja antikehade levimuse kasvu.
Uuring: koroonaga nakatumine on oluliselt vähenenud
18.–30. jaanuarini toimunud seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2179 inimest, kellest positiivse proovi andis 3,6% ja 1,8% olid nakkusohtlikud. See tähendab, et koroonaviirusega on nakatunud jaanuari lõpu seisuga iga 28. täisealine ja iga 42. on veel nakkusohtlik. Ligi pool nakatunutest on tuntavate haigusnähtudeta.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune viiruseolukord rahunenud. Seda kinnitab ka haiglaravi vajavate juhtumite arvu kahanemine.
Nakatunute arvu vähenemise kõrval on koroonaviirusevastaste antikehadega täisealiste osakaal Eesti elanikkonnas kasvanud. Kaitsekehad on olemas 93%-l täisealistest, mida on 3% rohkem kui eelmisel kuul ja mis on ühtlasi seireajaloo kõrgeim näitaja. Kalda sõnul võib tulemustest järeldada, et antikehadega elanike osakaal on kasvanud ennekõike läbipõdemise arvelt.
Inimeste huvi tõhustusdoosi tegemise vastu on eelmise kuuga võrreldes veidi vaibunud. Kui 2022. aasta lõpus oli tõhustusdoosi valmis tegema veidi enam kui kolmandik vanemaealistest, siis nüüd plaanib seda teha vähem kui kolmandik. Noorte täisealiste (18–39-aastased) seas on see huvi üksnes kümnendikul.
Ruth Kalda sõnul võiks organismi kaitsevõimet ka edaspidi tõhustusdoosiga suurendada ennekõike riskirühmade esindajad.