Berit Heinmets: hinnatõus tõmbab raiskamisele pidurit (1)
/nginx/o/2023/02/01/15113731t1h50f8.jpg)
Toiduraiskamine on kestliku maailmavaate üks põhilisi valupunkte. Toidu tootmisel, transpordil ja käitlemisel tekkiv süsinikdioksiidi heitkogus on märkimisväärne ning toidu sattumisel prügilasse tekib metaani, mis on väga tugev kasvuhoonegaas.
Veelgi ehmatavam on aga teadmine, et hinnanguliselt sureb iga nelja sekundi järel maailmas üks inimene nälga. Eestis elab sügavas materiaalses ilmajäetuses ligi 10 000 last. See tähendab, et me ei tohi ega saa jätkata oma tegevust nii nagu varem.
Oluline on nii toidupäästmine kui raiskamise ennetamine. Suure tõenäosusega tuleb põhimõttelisi muudatusi teha nii tarneahelas, väljapanekutes kui ka toidukogustes.
Usun, et kasvavate kulude taustal süveneb vajadus vaadata üle toiduvalik ning see omakorda mõjutab tarbimist. Uus normaalsus võiks tähendada, et nii inimesed kui ka kaubandusvõrk mõtlevad ostuotsused põhjalikult läbi ning igal hetkel pole kõike korraga poest saada.
On palju kaubagruppe, mille säilivusaeg on piiratud. Näiteks lähevad nii R-Kioskites kui ka Caffeine kohvikus enim raisku värsked salatid, võileivad ning küpsetised. Teeme küll läheneva tähtajaga toidule allahindlust, kuid see kipub ikkagi letile jääma ja läheb lõpuks prügisse.
Tegelikkuses on peagi aeguv toit endiselt kvaliteetne, maitseb hästi ning tihti saab selle tavahinnast palju soodsamalt. Loodan, et juba õige pea valib inimene teadlikult toote, mille aegumiskuupäev on lähenemas, võites sellega hinnas ning päästes toiduportsjoni äraviskamisest. Ilmselt ei toimu need muutused üleöö, aga praegusel majanduslikult keerulisel ajal võib olla oma oluline roll protsesside kiirendajana.
Kiires hinnatõusus võib näha ka midagi head. Esiteks püüavad kaupmehed tellida võimalikult täpsed kogused, sest igal raisatud tootel on lisaks keskkonnamõjule järjest suurem hinnasilt. Teiseks ostetakse korraga vähem ning kodus valmistatavad portsjonid muutuvad väiksemaks. Nii väheneb kodudes rikneva toidu hulk.
Kolmandaks tähendab inimeste ostutundlikkus suuremat valmisolekut osta soodushinnaga tooteid. Ning neljandaks avaldab kasvav toiduabi vajadus suuremat survet, kujundamaks leebemaid õigusakte toidu käitlemisele.
Toiduraiskamise probleem ei lahene ise. Raiskamist vähendades saame panustada paremasse keskkonda, luua häid suhteid kogukonnaga, teha äri tõhusamalt ning hoida kokku ressursse.