Eesti Energia: energiakriis näib selleks talveks seljatatud olevat

Gaasitoru. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul näib energiakriis selleks talveks seljatatud olevat ning gaasivarusid hinnatakse piisavaks, et edukalt toime tulla mitte ainult käimasoleva kütteperioodiga, vaid luua head eeldused toimetulekuks ka tuleval talvel.

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 108,8 eurot megavatt-tunnist, 3,1 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli hind neljapäeva, 9. veebruari südaööl, makstes 13,93 eurot megavatt-tunni eest. Kõrgeimat hinda tuli maksta teisipäeva, 8. veebruari õhtul kell 18, mil hind oli 216,93 eurot, teatas Eesti Energia.

Süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi nädala keskmine hind oli 91,1 eurot tonni kohta, püsides varasema nädalaga samal tasemel. Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA hinnangul vähenevad Euroopa energiatootmise CO2 heitkogused kuni 2025. aastani keskmiselt umbes 10 protsenti aastas, kuna suurem taastuv- ja tuumaenergia pakkumine asendab ajutise tõuke kivisöel töötava elektritootmistele.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 335 megavatti. Sel nädalal on osaliselt või täielikult turupakkumisteks saadaval kõik Eesti Energia juhitavad tootmisvõimsused.

Miller märkis, et Baltimaades püsis elektrihind eelmise nädalaga samal tasemel, mida toetas tavapärasest suurem taastuvenergia toodang, kusjuures tuuleenergia toodang Põhjamaades saavutas neljapäeval rekordkõrge taseme, keskmiselt 23,31 gigavatti tunnis. Põhjamaade installeeritud tuulevõimsus on veebruari seisuga 31 gigavatti ehk saavutati 75 protsenti nimivõimsusest.

Nädala keskmine gaasihind oli 54,8 eurot megavatt-tunnist, 2,6 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga «Gaasihinnad on 17 kuu madalaima taseme lähedal, kuna on oodata pikemat perioodi leebema temperatuuri ja hoogsama tuulega. Samuti on suurenenud LNG tarned. Euroopa gaasihoidlad on 66 protsendi ulatuses täidetud, vähenedes nädalaga 4 protsendipunkti võrra. Lõppeva talve energiavarud on tagatud, kuid senisest intensiivsemalt peab regioon hakkama tegelema ettevalmistustega järgmiseks kütteperioodiks," toonitas analüütik.

«Venemaa algatatud energiasõjas on ilm olnud selgelt Euroopa poolel ja ka veebruari viimased nädalad prognoositakse tulevat kuni neli kraadi tavapärasest soojemad. Erakordselt tuulised päevad peaksid hakkama harvemaks muutuma, kuid päike muutub juba piisavalt intensiivseks, et päikesetoodangu maht vaikselt kasvama saaks hakata,» lisas ta.

Kuigi nii möödunud sügis kui lõppev talv olid tavapärasest soojemad, ei saa Milleri sõnul ettevaates selle kordumisele lootma jääda, mistõttu tuleb ees ootava suve ja sügise jooksul teha taas suuri pingutusi küttevarude taastamiseks. «Kui ei juhtu midagi pretsedenditut, lõpetab Euroopa kütteperioodi tavapärasest oluliselt kõrgema gaasivarude tasemega, kuid nende taastamiseks saab oluliselt vähem kasutada Venemaalt pärit maagaasi, mis on olnud pikki aastaid gaasitarnete selgrooks,» selgitas ta.

Miller tõi välja, et Morgan Stanley prognoosi järgi tarnib Venemaa Euroopasse tänavu umbes 18 miljardit kuupmeetrit maagaasi vähem kui mullu, ent panga hinnangul saab Euroopa Liidu gaasihoidlates märtsi lõpuks olema umbes 29 miljardit kuumeetrit gaasi, mida saab tarvitada Venemaa tarnete asendamiseks. «Seega vähenevad järk-järgult ka tuleva talvega seonduvad riskid. Mäletatavasti on prognoosid 2023.–2024. aasta kütteperioodi jaoks olnud tumedamadki kui selle talve jaoks,» märkis analüütik.

Bloombergi analüütikute hinnangul imporditakse suurem osa vajaminevast maagaasist suvel veeldatud maagaasina (LNG) kujul ja selle tarned saavad ka tänavu olema ajaloolisest keskmisest oluliselt kõrgemal tasemel. «Iroonilisel kombel kujuneb üheks oluliseks LNG-tarnijaks Venemaa, kellelt Euroopa ostis eelmisel aastal 14,1 miljardit tonni LNG-d, millest enam soetati viimati 2019. aastal,» osutas Miller.

«Bloomberg kirjutas eelmisel nädalal, et Eesti gaasimüüjad eesotsas Eesti Gaasiga on asunud otsima veeldatud maagaasi, et asendada Venemaalt pärit kütus. Kui märtsini on Bloombergi andmeil gaasivarud Klaipeda terminali kaudu tagatud, siis lähinädalail kuulutab Eesti Gaas välja hanked aprillist septembrini Inkoo ujuvterminali kaudu,» ütles ta, lisades, et maagaasi turuhinna kukkumine augustikuiselt rekordtasemelt 80 protsendi võrra on ka Baltimaades suurendanud huvi taas kasutada maagaasi, kuna alates sügisest otsiti alternatiivseid lahendusi kütteõli ja põlevkivi näol.

Miller selgitas, et kuigi eelmisel aastal suurenesid torugaasi tarned Euroopasse nii Norrast, Põhja-Aafrikast kui Aserbaidžaanist, ei pea Morgan Stanley seda piisavaks, et pääseda suurest LNG vajadusest. Võtmeküsimusena jääb õhku aga tarbimine. Näiteks Oxford Institute for Energy Studies’i analüüsi järgi vähenes gaasikasutus Euroopa Liidus ja Suurbritannias mullu aastases võrdluses 14 protsenti ja aastate 2017 ning 2021 võrdluses 15 protsenti. Mõttekoda Bruegel prognoosib, et sel aastal võib tekkida vajadus tarbimist veelgi vähendada, kui Venemaa katkestab ka allesjäänud torutarned ja ilm kujuneb keskmisest külmemaks.

«Kui Morgan Stanley prognoosi järgi lõpetab Euroopa kütteperioodi 59 protsendi ulatuses täidetud gaasihoidlatega, mida on kaks korda enam kui mullu, siis teised asjatundjad nii optimistlikud ei ole. SEB AB hoiatas, et kui hinnad jäävad liiga kauaks praegusele tasemele, võib see tarbimist hoogustada ja kergitada hinna taas üle 100 euro piiri. Teiste hinnangute järgi võib Euroopa gaasivarude täituvus talve lõpuks olla tavapärasest 80 protsenti kõrgemal ehk veidi alla 50 protsendi varudest. Energiakriisi valusaim teravik võib olla küll möödas, ent olukorras, kus maailma nõudlus LNG järele püsib kõrgel tasemel, ei saa Euroopa ka kergelt hingata,» rõhutas Miller.

Keeruline olukord, seal hulgas fossiilkütuste tarnete katkemine Venemaalt, on analüütiku sõnul Euroopa energiahiidude pilgud suunanud nafta ja maagaasi poole. Näiteks BP teatas eelmisel nädalal, et jätkab investeeringuid olemasolevasse, süsivesinikel põhinevasse energiasüsteemi ja vähendab nafta ning maagaasi tootmist väiksemas mahus kui seni teavitatud. Samal ajal plaanib Shell maagaasi tootmise võimekust suurendada ja TotalEnergies lubas nii nafta kui maagaasi tootmist tänavu 2 protsendi võrra suurendada.

«Pikaajalise lahendusena energiajulgeolekule näevad Euroopa riigid siiski taastuvenergiat. Eelmisel nädalal teatasid nii Saksamaa kui Poola olulistest sammudest taastuvenergia arendamise soodustamiseks. Saksamaa soovib roheenergia osakaalu kolmekordistada ja jõuda 2030. aastaks olukorrani, kus 80 protsenti toodetud energiast oleks taastuv. Seni on liiga pikk loastamisprotsess taastuvenergia arengut tagasi hoidnud. Taastuvenergia osakaalu Saksamaa kogutarbimises aitab suurendada ka 2025. aastal valmiv ühenduskaabel Taaniga. Poolas aga muutus maismaatuuleparkide projekteerimine senisest hõlpsamaks,» loetles Miller.