Eelmisel aastal oli rohkem liiklusõnnetusi kui tunamullu

BNS
Copy
Eestis juhtus eelmisel aastal 1699 inimkannatanuga liiklusõnnetust.
Eestis juhtus eelmisel aastal 1699 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Foto: Arvo Meeks

Eestis juhtus eelmisel aastal 1699 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1919 ja hukkus 50 inimest, mis on rohkem kui 2021. aastal.

Võrreldes 2021. aastaga suurenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv 128 võrra ja vigastatute arv 147 võrra, teatas transpordiameti pressiesindaja kolmapäeval.

Päevi, mil mitte ükski inimene liikluses viga ei saanud, oli lõppenud aastal 21, aasta varem oli selliseid päevi 23.

«Võrreldes 2021. aastaga hukkus mullu liikluses küll viis inimest vähem, kuid ka 50 liikluses kaotatud elu on liiga suur arv. Peame tõsiselt mõtlema, mida saame liiklusohutuse parandamisel teisiti või lisaks teha, et see arv võimalikult väikeseks viia,» ütles transpordiameti peadirektor Priit Sauk ning rõhutas samas, et igal liiklejal on ka endal kohustus liigelda nii, et sellest ei tekiks ohtu teistele liiklejatele ega talle endale.

«Põhilised murekohad, miks inimesed liikluses viga ja surma saavad, on jätkuvalt samad – kiiruse ületamine ja alkoholijoobes rooli istumine ja turvavarustuse mittekasutamine. Uue murena on lisandunud elektritõuksidega kaasnevad vigastused, mida on iga aastaga rohkem kui kunagi varem,» rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo. «Kõigi nende ohtudega tegeleb politsei igapäevaselt, kuid ainult järelevalvega me inimeste käitumist ei muuda.»

Nii nagu 2021. aastal, kasvas ka 2022. aastal hüppeliselt kergliikuritega toimunud liiklusõnnetuste arv. Kui kergliikuritega toimus 2021. aastal 223 liiklusõnnetust ja keegi ei hukkunud, siis 2022. aastal registreeriti kergliikurite osalusel inimkannatanutega liiklusõnnetusi kokku 348, viga sai 340 kergliikurijuhti ja hukkus üks.

Kui varasematel aastatel on enim inimesi liikluses hukkunud suvekuudel, siis 2022. aastal osutus kõige ohvriterohkemaks kuuks detsember. 28 kõikidest hukkunuga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel ning kolmandik olid ühesõidukiõnnetused. Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 13 õnnetuse puhul üks osalejatest joobes.

Joobes juhtimiste arv jäi 2021. aasta tasemele, kuid nende hulgas oli kümnendiku võrra vähem narkojoobes juhte. 2022. aastal tehti peaaegu 900 000 joobekontrolli, seda on viiendiku võrra rohkem kui aasta varem. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti üle 6500, kümnendiku võrra rohkem kui 2021. aastal. Joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimus 134 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 166 ja hukkus 14 inimest.

2022. aastal registreeriti ligikaudu 78 000 liiklusväärtegu ning võrreldes aasta varasemaga vähenes registreeritud liiklusväärtegude arv kolm protsenti. Kiiruseületamisi tuvastati 2022. aastal veidi üle 30 000, nende arv jäi 2021. aasta taseme lähedale.

Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti peaaegu 2900, kümnendiku võrra rohkem kui 2021. aastal. Negatiivne areng on juba mitmes aasta järjest laste turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumises.

Mullu juhtus Eesti merealadel ja sisevetel neli laevaõnnetust ja registreeriti 14 ohtlikku juhtumit. Hukkunuga õnnetusi ei olnud, kuid viga sai neli inimest.

Tõsiseid intsidente meie õhusõidukitega oli eelmisel aastal kaks: telikuga seotud intsident Hamburgi lennuväljal ja hädaolukorras laskumine rõhu vähenemise tõttu lennuki kabiinis. Vigastatuid ja hukkunuid lennunduses mullu ei olnud.

Transpordiamet ehitas 2022. aastal 4,9 miljoni euro eest ohutumaks 35 liiklusohtlikku kohta, millest 14 olid põhi- ja tugimaanteedel ning 21 kõrvalmaanteedel. Liiklusohtlikke kohti likvideeriti eelmisel aastal üheksas Eesti maakonnas. Kõige rohkem ohtlikke objekte - 12 - ohutustati Põlvamaal, nendest üheksa olid bussipeatuste ümberehitused. Harjumaal ehitati ümber ühkeksa liiklusohtlikku kohta. 2023. aastaks on teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks planeeritud 5,9 miljonit eurot.

Tagasi üles