/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2022/03/22/14440960t1he317.jpg)
Kagu-Eesti omavalitsuste juhid on allkirjastanud pöördumise riigikogule, milles tunnustavad otsust mitte toetada Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 ning väljendavad muret metsanduse tuleviku üle arengukava sellisel kujul vastuvõtmise korral.
Omavalitsusjuhid näevad metsanduse arengukavas ohtusid
Plaanis olev raiemahtude võimalik vähendamine viib 20-25% metsa- ja puidusektori töökohtadest ettevõtetest, mis on kogukondadele kriitilise tähtsusega, teatasid omavalitsuste juhid.
Pöördumisele on alla kirjutanud Võru linnavolikogu esimees Anti Haugas, Kalmer Puusepp Võru vallast, Maido Ruusmann ja Enn Mihailov Tõrva vallast, Jaanus Barkala ja Rein Pullerits Otepää vallast, Monika Rogenbaum ja Lauri Drubinš Valga vallast ning Anneli Kattai Valgamaa arenguagentuurist. Samuti on pöördumisele alla kirjutanud Marja-Liisa Veiser Ida-Virumaalt Lüganuse vallast.
«Metsa- ja puidutööstused on juba Ukraina sõja ja piirangute mõju tõttu mitmes piirkonnas olnud sunnitud inimesi koondama või vähendatud tööajale/puhkusele saatma. Lõpetatud on ka esimesed pankrotimenetlused,» ütles Valgamaa omavalitsuste liidu juht, Tõrva vallavanem Maido Ruusmann.
Ruusmanni sõnul ajendas pöördumist saatma mure maapiirkondade töökohtade ja hea käekäigu eest. «Võimalikud tagasilöögid metsandussektoris, mis on enamasti maapiirkondade suurimad tööandjad ja maksumaksjad, võivad anda omavalitsustele majandusliku surmahoobi, mille tulemused võivad olla väga traagilised,» lausus ta. «Me kutsume riigikogu üles mitte toetama ka edaspidi loosunglikke üleskutseid, mitte drastiliselt vähendama metsa raiemahte, vaid uurima lisaks keskkonnaalastele aspektidele põhjalikumalt selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ning hoidma elu maal. Vaid sammu kaugusel olnud otsused võiksid väga negatiivselt mõjutada elu väikekohtades.»
Pöördumises tuuakse välja, et praeguse olukorra üks põhjus on muuhulgas tooraine puudus ja selle pidev kallinemine. Pärast Ukraina sõja algust loobuti Venemaa ja Valgevene puidu sissetoomisest, mis vähendas tooraine kättesaadavust kolmandiku võrra. Asendust leiti Põhjamaadest, kes kaitsevad oma turgu ning see teeb Eesti tooted konkurentidega võrreldes kallimaks ja nõrgestab konkurentsivõimet. Euroopa ja maailma tippudesse jõudnud Eesti ettevõtted on praegu raskes seisus, mida omakorda süvendavad Eesti kõrged energiahinnad, aga ka valitsuse otsused, antakse pöördumises teada.
Maido Ruusmanni sõnul on äärmiselt murettekitav, et valimiste eel on mängukaardiks muutunud üks Eesti olulisemaid majandussektoreid. «Toetan täielikult säästlikku metsade majandamist, aga ära ei tohi unustada sektori olulisust maapiirkonna tööhõives ja selle sotsiaalmajanduslikku mõju. Nii olulise teema puhul peaks kindlasti lähtuma põhimõttest, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika.»
Praegu on tema meelest veel liiga paljudele küsimustele puudu vastused, et saaks teha adekvaatsed ja õiged otsused. «Selgelt tuleb kokku leppida ka vastutav ministeerium ja ametkond, kes tegeleks otsuste sotsiaalmajanduslike mõjudega,» lisas Ruusmann. «Konkurentsisituatsioon puidusektoris muutub järjest teravamaks, tooraine puuduse tõttu loobutakse investeeringutest ja laienemisest. Laialdaste piirangute kehtestamisel on oht, et mõne aasta perspektiivis kaob sektoris kuni veerand töökohtadest. Aga mis on sel juhul alternatiiv, et elu maapiirkondades säiliks?»
Pöördumises tõstatatakse mitmed küsimused, millele puuduvad tänases arengukavas vastused. Näiteks millise maksutulu langemisega riik arengukavas arvestab, millega asendatakse maapiirkondades kaduvad töökohad, kui palju kasvab raiemahu võimalikust piiramisest tulenevalt inimeste kodude kütmiseks vajaliku tooraine hind tingimusel, et praegu toodetakse 60% kaugküttest puidupõhiselt? Mille arvelt leitakse ressursid metsa- ja puidusektoris tööta jäävate inimeste ümberõppeks ning milliseid täiendavaid töötukassa teenuseid erinevates piirkondades nähakse vajadust rakendada?
Pöördumises kutsutakse riigikogu üles kaitsma Eesti maaelu ja selle püsimajäämist ning mitte võtma metsanduse arengukava sellisel kujul vastu, kuna selle mõjud ei ole lõpuni analüüsitud ning see on muutunud poliitikute mängumaaks.
«Asjaolu, et metsanduse arengukava ei näe ette toimivaid meetmeid metsade ning Eesti metsa- ja puidusektori konkurentsivõime tõstmiseks, osundab, et arengukava ei täida ühte enda põhiülesannet – seada meetmekava metsade majandusliku potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks säästva metsamajandamise tingimusi arvestavalt,» teatasid pöördumise tegijad.