Võrus kutsutakse 22. aprillil kokku esimene Võrokeste Kongress. Kongress koguneb, et Vana-Võromaa rahvas saaks ise otsustada elu kestmiseks tähtsaid küsimusi.
Vana-Võrumaa rahvas koguneb esimesele Võrokeste kongressile
Kongressil tulevad teemaks, kuidas hoida oma põlist keelt, kultuuripärandit, puhast elukeskkonda, mürgivaba mulda, majandada metsa mõistlikult ja jätkusuutlikult, arendada turismi, luua ja arendada maaettevõtteid ja töökohti, leida võimalusi tulu teenimiseks, hoida teenuseid pakkuvad kogukonnakeskused maakohtades avatuna.
Võrokeste Kongressi asutav kogu hinnagul on elu püsimine Vana-Võromaal tänapäeva muutuvas maailmas tõsiselt proovile pandud. «Vana-Võromaad ähvardab Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaan, mille läbi muutuvad suured alad elamiskõlbmatuks või saavad mürataseme ja sellega kaasneva tõttu väheväärtuslikuks elupaigaks,» seisab Kongressi asutav kogu avalduses. «See puudutab mitutkümmet tuhandet põlist võrokest.»
«Teiselt poolt on maailm pöördumas – on hakatud väärtustama põliseid tarkusi, oma põliskeelt, säästlikkust, toidu ise kasvatamist, kogukondlikku elulaadi, suhtumist loodusse kui koostööpartnerisse ja selle puhtana hoidmist,» teatab kogu. «Neid elupõliseid tarkusi on vaja juba alustatud säästliku ning kogukondliku, loodust hoidva ja vaimse elukorralduse ülesehitamiseks.»
Võrokeste kongressi kutsutakse kokku selleks, et Vana-Võromaa rahvas saaks ise otsustada elu kestmiseks tähtsaid küsimusi. «Tahame arutada, kuidas edasi, kas teha ennast senisest rohkem kuuldavaks põlisrahvana?» küsib asutav. «Kas tunnistada võru keel põliskeeleks ka ametlikult? Selleks on vaja võrokeste häält – linnade ja valdade juhtide, asutuste, ettevõtjate ja loojate organisatsioonide esindajate ühist arutust ja häält, et meid oleks kuulda.»
Kongressi asutav kogu kutsub I Võrokeste Kongressi kokku 22. aprillil kell 10:00 – 17:00 Võrru, kultuurimajja Kannel.
Kavas on ettekanded keele- ja loodushoiust ning enesemääramisest, eelnõude arutus ja Võrokeste Kongressi vanemate kogu valimine.
«Me oleme siin Võrumaa mägedel maad harinud, jõgedest-järvedest kalu püüdnud, pühasid puid austanud, higi ja verd oma maasse valanud juba tuhandeid aastaid – selle maa on meie esivanemad omaks elanud ja me tahame selle maa ja keele edasi anda tulevastele põlvedele,» seisab konkressi asutava kogu avalduses.