:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/02/20/15149878t1h5e43.png)
Kirjutasin aasta tagasi vabariigi aastapäeva tähistamisest vahetult sellele eelnenud päeval, mil koroona segas juba teist aastat pidulike vastuvõttude korraldamist ja suur Ukraina sõda polnud alanud.
Tomi Saluveer: pidu ja sõda taas käsikäes
See oli viimane päev, mil saime rääkida Venemaa võimalikust pealetungist kui süvenevast murest. Teadjate hoiatustest hoolimata ei uskunud enamik meist tolle hetkeni, et täiemahuline sõda võiks tõesti alata. Meie lootus ja soovmõtlemine oli siiski sõjast pääseda.
Juba järgmisel päeval lõhkesid Ukrainas aga pommid ning Eesti riigi sünnipäeva tähistamine jäi uudistes tagaplaanile. «Selle asemel, et otsida pühade eel uusi retsepte ja hõrgutavaid roogi, mida kiluvõileiva või süldi kõrval peolauale panna, õpime olude sunnil uute kurjakuulutavate võõrsõnade tähendust,» oli kirjas veel päev enne sõja algust ilmunud kirjutises. Nüüd on need sõnad – sanktsioonid, eskalatsioon, annekteerimine, agressioon jne – meie igapäevases sõnavaras.
Siin on mõtlemisainet, kas liigutada riigi sünnipäeva. Militaarne jõudemonstratsioon sobiks sõja aastapäevaga, šampuseklaase võiks kokku lüüa aga päev varem.
Jõhkra sõja alguspäev jääbki edaspidi Eesti vabariigi sünnipäevaga konkureerima – meie tähtpäeva aastateks, kui mitte alatiseks varjutama. Selles kontekstis tasuks meenutada, et paljud pärnakad tähistavad vabariigi aastapäeva juba päev varem, 23. veebruaril. Nimelt loeti 1918. aastal just sellel päeval Pärnus Endla teatri rõdult ette iseseisvusmanifest. 24. veebruaril toimus esimene sõjaväeparaad.
Siin on mõtlemisainet, kas liigutada riigi sünnipäeva. Militaarne jõudemonstratsioon sobiks sõja aastapäevaga, šampuseklaase võiks kokku lüüa aga päev varem.
Eesti sünnipäev ei möödu sellelgi aastal kindlasti Ukraina teemata. Ja miks mitte lüüa siis klaasid kokku oma sovjetiaja kaaskannatajatega Ukrainast nende austuseks ning nende traditsioonilised söögidki oma peolauale tuua. Mõned vihjed menüüks: traditsiooniline leib paljanõtsja pekiga, legendaarne borš, vareenikud, kapsarullid, pontšikud, keefir ja kali.
Riigijuhtidel tuleb sünnipäev siiski töine. Eestisse on sel päeval tulemas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Mõlemad maailma tippjuhid on lubanud osaleda aastapäevaüritustel, mis langevad kahetsusväärselt kokku Venemaa Ukrainale kallaletungi aastapäevaga. Nii täidavad meie hinge tänavu pidu ja lein korraga.