Arvi Uustalu: tuhanded Eesti pered elavad tuleohtlikes kodudes

Päästeameti ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu Foto: Päästeamet

Juba 2006. aastast on päästeameti ennetustöö mahukas tööriistakastis koduomanike nõustamine. Elanikele ohutusalase nõu andmiseks käivad päästetöötajad koos vabatahtlikega Eestis aastas läbi ligi 20 000 kodu, neist üle 5000 Lõuna-Eesti kuues maakonnas.

Koos elanikega vaadatakse üle kütteseadmete ning elektrisüsteemi olukord, andurite olemasolu ja töökorras olek ning seegi, kas kodu kõrval oleva veekogu äär on turvaline.

Lisaks selgitatakse kriisivarude ja hädaolukorraks valmistumise vajalikkust. Nõustamise järel ei ole vaja karta trahvi ega ettekirjutust, koos omavalitsusega püüame hoopis ohtude kõrvaldamiseks lahendusi leida. Meil on üksjagu abinõusid, millega tuleohtlike kodude olukorda parandada.

Kui 2015. aastal käisid päästjad Eestis kustutamas 802 eluhoonet, siis 2022. aastal oli eluhoonetulekahjusid 546.

Need positiivsed trendid võivad paraku muutuda negatiivses suunas, mida ennustab kodunõustamistel avastatud tuleohtlike kodude suur hulk.

Kahe viimase aastaga on päästjad Lõuna regioonis sattunud umbes tuhandesse vähemal või suuremal määral tuleohtlikku kodusse. Hooldamata küttesüsteeme avastati ligi 300 kodus, ohtlikke küttesüsteeme ligi 700 kodus, vananenud ja katkisi või ülekoormatud pikendusjuhtmeid 60 kodus.

Kütteseadme koldesuu esine kaitseplekk puudus 130 külastatud kodus, ohtlikku tuhakäitlust esines 60 kodus, toas suitsetati 400 kodus. Väga sageli puudusid suitsu- ja vinguandurid.

Praegu on päästeametil koostöös tehnikaülikooliga arendamisel nutikad andurid, mis sobivad tuleohtliku käitumisega inimeste kodudesse ja suudavad eristada näiteks sigareti- ja tulekahjusuitsu.

Kehvema toimetulekuga elanikud ei ole niigi võimelised tuleohutusse palju raha panema, majandussurutise ning küttehinna tõusu tõttu hoitakse ohutuse arvelt kokku veelgi enam.

Võimalik, et rohkem hakatakse kütma ebakvaliteetse küttematerjaliga, mis omakorda kütteseadmeid lõhub. Seda on juba märgatud Poolas, kus õhusaastenäitajad ahiküttega piirkondades mullu halvenesid. See kõik tähendab tuleohtlike kodude hulga suurenemist.

Tõsiasi on, et põlengute tagajärjel kannatanute ja tulekahjudes hukkunute seas on rohkem kehvemal kui jõukamal elujärjel olijaid. 2018. aastal alanud päästeameti ja kohalike omavalitsuste ühise projekti «Kodud tuleohutuks» eesmärk on parandada tuleohutust just seal, kus elavad toimetulekuraskustes lasterikkad pered, üksikud eakad või puuetega inimesed.

Kampaania algusest eelmise aasta lõpuni sai abi ligi 600 Lõuna-Eesti koduomanikku.

Neile ehitati uusi ahje, pliite, korstnaid ning elektrisüsteeme või parandati vanu. Erivahenditena soetati vaegkuuljatele tulekahju avastamise seadmeid ja anti suitsetajatele tulekindlaid voodiriideid.

Riik on pannud viie aastaga Lõuna regioonis projekti üle ühe miljoni ning omavalitsused veel üle poole miljoni euro. Eelmisel aastal andsid Lõuna-Eesti omavalitsused ennetusööks raha päästeametiga võrdses mahus: mõlemad osapooled suurusjärgus 120 000 eurot.

Nõustamistega seotud asjaajamine ja tööde tellimine on kogu aeg olnud omavalitsuste õlgadel. 2023. aastal on riik selle töö jätkamiseks eraldanud ühe miljoni, sealhulgas Lõuna-Eestile 318 000 eurot. Koostöös omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajatega paneme kokku ülevaate, millistes Lõuna-Eesti kodudes ja mida sellel aastal ära teha. Loodetavasti saame tuleohutumaks muuta vähemalt paarsada kodu.

Kodunõustamistel avastatud hooldamata kütteseadmetega kodudest valisime sügisel välja 35, kus pakkuda tuge, et kutseline korstnapühkija seal tegemata tööd tehtud saaks.

Mõnel pool olid väidetavalt puhastustööd juba ise ära tehtud, kuid korstnapühkija ülesanne on hoolduse kõrval anda hinnang küttesüsteemi korrasolekule, mida tavainimene enamasti ise teha ei oska.

Näiteks on olemas elektrooniline pliidivalvur, mis jälgib elektripliidi kohale paigaldatud anduriga pliidi temperatuuri ja sisselülitamise aega ning oskab tuleohu korral pliidi välja lülitada.

Kui nende 35 kodu kohta saame korstnapühkijatelt info küttesüsteemi kehva olukorra kohta, siis võib see olla sissejuhatuseks kodu suunamisel projekti «Kodud tuleohutuks».

Tulekahju riski vähendamiseks või varajaseks avastamiseks on olemas mitmesuguseid vahendeid, mida hädas koduomanikele tutvustame ja pakume. Näiteks on olemas elektrooniline pliidivalvur, mis jälgib elektripliidi kohale paigaldatud anduriga pliidi temperatuuri ja sisselülitamise aega ning oskab tuleohu korral pliidi välja lülitada. Kohtadesse, kus tuleoht tuleneb ohtrast alkoholi tarvitamisest koos suitsetamisega, saab riskikäitujaid häiriva suitsanduri asemel paigaldada temperatuuriandureid, mis annavad häiret temperatuuri järsul tõusul.

Paljudele abivajajatele oleme hankinud tuhaämbreid ning küttekoldeesiseid plekke. Lisaks on päästjad välja vahetanud katkiseid pikendusjuhtmeid, mille asemele antud rikkevoolukaitsmega pikendusjuhtmeid.

Endiselt on päästjate tööriistakastis suitsu- ja vingugaasiandurid, mida tuleohtlikesse kodudesse paigaldatakse.

Praegu on päästeametil koostöös TalTechiga ehk Tallinna tehnikaülikooliga arendamisel nutikad andurid, mis sobivad tuleohtliku käitumisega inimeste kodudesse ja suudavad eristada näiteks sigareti- ja tulekahjusuitsu.

Kodu ohutumaks muutmiseks abi saamine eeldab kindlasti kodunõustamist päästjatelt, kes saavad ohte ning abivajadust kohapeal hinnata. Aitame nõu ja jõuga kõiki koduomanikke, kes ise ennast aidata tahavad ja kelle muredest me teada saame.

Päästeamet julgustab iseendale, oma lähedasele või mõnele teisele murega üksi jäänud inimesele kodunõustamist tellima.

Selleks tuleb helistada riigiinfo telefonil 1247 või kirjutada kiri päästeameti e-posti aadressile.

Mõnikord võivad päästjad ka juhuslikult kellegi ukse taha sattuda. Neid ei tasu peljata, vaid võite nad julgelt tuppa lasta.

Oma ala parimate spetsialistide eesmärk on üksnes nõu anda ja võimalusel abi osutada. Ah et miks? Sest me hoolime!