Sulev Iva: milleks karta võru keelt?

Sulev Iva Foto: Erakogu

Olen enda meelest nii võru kui eesti rahvuslane, oma keele, maa ja looduse hoidja. Kaitsen, nii kuis oskan, oma emakeelt võru keelt ja oma riigikeelt eesti keelt suuremate ja tugevamate keelte alla mattumise eest.

Kui riigikeele suurimad ohustajad on inglise ja vene keel, siis võru keele puhul on kahjuks eesti keel ise esimene, mille alla mattumise eest seda kaitsma peab, sest võru keel on tõsiselt ohustatud keel. Seda mitte ainult võrokeste enda, vaid ka ühinenud rahvaste hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsiooni UNESCO hinnangul. Just meie oma riigikeel, nagu see ongi tavaline enamiku väikekeelte puhul (näiteks saami Soomes, friisi Hollandis või liivi Lätis) on võru keele peamine ohustaja.

On ju selge, et Eesti riigi keele-, haridus-, meedia- ega regionaalpoliitika pole võru keelt tõsiselt arvestav ja toetav, vaid pigem ignoreerib ja vähendab seda. Võru keelt pole Eesti riik võrokeste korduvatest palvetest hoolimata ikka veel ametlikult keelena tunnustanud, seda pole Võrumaa koolides eesti keele kõrval ikka veel võrdseks õppekeeleks tõstetud, see ei kõla ikka veel iga päev rahvusringhäälingu eetris ning me ei saa seda rahvastikuregistris oma emakeeleks märkida.