Katri Mandel: sõda muutis olukorda Põlvamaa tööturul

«On sektoreid, mille tegevus on häiritud: majutus, toitlustus, meelelahutus. Siit edasi vähenevad tellimused seotud sektorites, näiteks transpordis. Kui söögikoht on suletud, ei telli ta tootjatelt kaupa,» selgitas töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel. Foto: Arvo Meeks

Eelmise aasta algul oli Põlvamaal 771 töötut ja prognoosid näitasid töötuse vähenemist. Selle ootuse pöördepunktiks sai täiemahulise sõja algus Ukrainas.

Kuigi olukord muutus raskesti prognoositavaks, lõppes esimene poolaasta siiski samas seisus ehk 776 töötuga. Aasta teine pool aga läks tööturul kehvemalt: selle lõpuks oli töötuid 958. Seejuures leidsid paljud aastat tööta alustanud rakendust: eelmisel aastal läks maakonnas töötutest tööle keskmiselt 85 inimest kuus.

Olukorda tööturul muutsid sõjapõgenikud, keda registreeriti eelmisel aastal Põlvamaal töötuna 116. Nendest Ukraina põgenikest, kelle töötuna arvel olek on Põlvamaa osakonnas lõpetatud, asus tööle suisa 85 protsenti.

Tööandjad on pidanud kohanema sellega, et mullu Eestisse jõudnud põgenike oskused, motivatsioon ning mured on kardinaalselt teistsugused kui mõni aasta varem siin ajutiselt töötanud ukrainlastel. Teisalt on hea meel, et eriti juba töötavad sõjapõgenikud on motiveeritud eesti keelt õppima ja mõnegagi, kes alla aasta Eestis viibinud, saab kõnelda eesti keeles.

Ühest küljest lisandus septembrist novembrini hoogsalt uusi töötuid ja teisalt langes tööpakkumiste arv aasta teises pooles järsult. Seetõttu langes ka tööleminejate hulk. Statistiliselt oli keskmine tööpakkumiste arv 2022. aastal sama mis 2021. aastal, aga vähemalt Põlvamaal olid eelmise aasta esimene ja teine poolt täiesti erinevad.

Kust need töötud siis aasta teises pooles tulema hakkasid? Mitte kuskilt ja igalt poolt. Kollektiivseid ehk suuremaid koondamisi oli eelmisel aastal Põlvamaal kolm, kõik aasta teises pooles – suurim neist oli seotud suvel 39 inimest koondanud Bellusega. Aga koondatuid on tulnud nii puidu-, toidu-, põllumajandus-, teenindus- kui ka avalikust sektorist. Paljud ettevõtted teevad oma töökorralduses väiksemaid muudatusi, mis kokku annavadki töötuse tuntava kasvu.

Selle aasta jaanuaris hakkas tööpakkumiste arv tasapisi taas kasvama, mis annab lootust, et eri sektorid koguvad tööjõu värbamisel julgust.

Kuigi tööandjad kurdavad jätkuvalt tööjõupuuduse üle, on teisalt on näha, et töötaja leitakse sageli juba enne konkursi lõppu. Siit sõnum tööturul ringivaatajatele: pakkumisele tasub reageerida kohe, selmet oodata konkursi viimase päevani!