Tartu 2024 raames valmivad lühifilmid Lõuna-Eestist

Jaan Tootsen äratab filmiga ellu mälestused ning lood oma lapsepõlve Võrumaalt. Foto: Mana Kaasik

Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi konkursi žürii valis välja kaheksa filmitegijat Eestist ja välismaalt, kelle ideed jõuavad 2024. aasta kevadel kinoekraanile. Teostest valmiv kassett toob vaatajateni Lõuna-Eesti mitmekesisust esitlevad lühifilmid.

Konkursi eesmärk oli leida autorid, kes avavad Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põnevaimal moel nõnda, et lühifilmid on omaette teosed, aga samas moodustavad ühtse kogumiku. Kokku laekus konkursile 27 ideed Eestist ja 16 ideed rahvusvahelistelt filmitegijatelt.

«Konkurss ja konkurents oli rahvusvaheliselt suur. Dokumentaliste kõnetasid erinevad Tartu ja Lõuna-Eestiga seotud teemad, mistõttu on lõplik valik mitmekesine,» ütles Tartu 2024 loovjuht Kati Torp. «Valisime välja kõige intrigeerivamate teemapüstitustega projektid, mis kõnelevad Ellujäämise Kunstidest kindlasti veel kaua pärast Euroopa kultuuripealinna aastat.»

Valituks osutusid auhinnatud Läti filmi- ja teatrilavastaja Viesturs Kairišs (Nafta Films OÜ, produtsendid Esko Rips, Olga Hartšuk; Ego Media, produtsent Guntis Trekteris), kes heidab pilgu Piirissaare elule.

Peipsi järvega on seotud ka Bulgaaria režissöör Andrey Paounovi (OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik; Chicken Milk, produtsent Elitza Katzarska) film kohalike kalurite isetehtud masinatest ehk karakatitsatest.

Isiklikku perekonna lugu jagab animaator Ülo Pikkov (OÜ Silmviburlane, produtsent Ülo Pikkov) läbi Petseri vana-vanaema elusaatuse ning Jaan Tootsen (OÜ Aadam ja Pojad, produtsent Anneli Ahven) äratab ellu mälestused ning lood oma lapsepõlve Võrumaalt.

Eva Kübara (Mcqueen OÜ, produtsent Alvar Reinumägi) loo keskmes on sakslanna Hilda Ha, kes elab koos väikese lapsega off-grid elu Võrumaal – metsa sees, voolava vee ja elektrita.

Maria Aua (OÜ Vesilind, produtsent Riho Västrik) lühifilmis on fookuses Tartu ja selle rikastavalt igavad mittekohad ehk imelikud tühermaad, tühjad väljakud ning kõrvalised lobudikud.

Rootsi-Taani režissööri Carl Olssoni (OÜ Allfilm, produtsent Ivo Felt) filmi peategelased on Annelinna kortermaja elanikud ning nende identiteetide ja unistuste mitmekesisus läbi hoone arhitektuuri.

Läti filmitegija Andris Gauja (Film Tower OÜ, produtsent Margus Õunapuu; Riverbed, produtsent, Andris Gauja) film räägib teadusest ja teadlastest, tähistaevast ja limaseentest.

«Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm on Eesti filmi jaoks seniolematu ettevõtmine, kus lähima aasta jooksul valmib kaheksa põnevat ja eriilimelist lühidokumentaalfilmi tunnustatud Eesti ja välisrežissööride poolt. Koostöö Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024-ga on filmitootmiseks antud väärikas rahastus ning tõmmanud Lõuna-Eestisse filme tegema dokumentalistika tõelised maailmanimed,» rääkis Eesti Filmi Instituudi ekspert Filipp Kruusvall.

«Tänapäeva maailmas on ellujäämise strateegiate otsimise teema oluline ja intrigeeriv. Vaadates väljavalitud filmiprojektide meeskondi, võib julgelt öelda, et on, mida 2024. aasta esilinastustel oodata,» lisas Kruusvall.

Järgneva kaheksa kuu jooksul jõuab igasse filmiga seotud paika Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi rändkast, et tutvustada valitud filme ja pakkuda võimalust osaleda loosis, mille auhinnaks on nädal Piirissaarel. Nädal, et võtta aega iseendale, katsetada elu eraldatud saarel keset Peipsi avarusi ja saada osa filmikasseti maailmaesilinastusest. Rändkast ootab uudistajaid alates 9. märtsist kell 12 Tartu Kaarsilla Raekoja platsi poolses otsas. Kast valmis koostöös Tartu kunstnik Sashamiga.

Ellujäämise Kunstide Dokprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Lühifilmide tootmist rahastavad Eesti Filmi Instituut ja SA Tartu 2024.

Valiku tegi žürii koosseisus Tartu 2024 loovjuht Kati Torp, Eesti Filmi Instituudi filmiekspert Filipp Kruusvall, režissöörid Moonika Siimets ja Kaur Kokk, operaator Erik Põllumaa ja Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi kunstiline juht Kaarel Kuurmaa.