Põlvamaalane kohtus kaks korda järjest riigipeaga

Krista Pikk Kalmer Tennosaare algkooli lõputunnistusega. Foto: Mati Määrits

• Krista Pikk ei tundnud end presidendi vastuvõtul üldse võõrana.
• Emakeelepäeval saab igaüks lugeda jutukese.
• Raamatusoovitused Lõuna-Eesti Postimehe lugejatele.

Põlvamaa aasta raamatukoguhoidja Krista Pikk on Kiidjärve raamatukoguhoidjana üle 30 aasta olnud ka külaelu hing ja ajaloo talletaja, sealhulgas Kalmer Tennosaare mälestuse jäädvustaja. Äsja aga võõrustas ta president Alar Karist.

Kas olete põline kiidjärvelane?

Siin elasid juba mu vanaema ja isa. Kui küla ajalugu käsitlevatesse kogumikesse siinsete inimeste käest fotosid otsisin, teadsin seetõttu paljusid, kes olid nendel jäädvustatud. Aga vahepeal jõudsin siiski ka mujal olla – õppisin hoopis lasteadnikuks ning töötasin esmalt poolteist aastat Saverna lasteaias. Minu maale, täpsemalt küll kodukanti tagasitooja on Vastse-Kuuste esimene vallavanem Hele Oidermaa. Elan kunagises koolimajas, kus käis ka Kalmer Tennosaar.

Tennosaar on tõepoolest kohalik suurmees. Mis ajast on raamatukogus tema nurgake?

Isa puudutavad materjalid tõi Liina Tennosaar raamatukokku 2015. aasta külapäeval. Mu vabatahtlik abiline, Ahja koolis töötav õde Karin ütles, et kaua need siin ikka seisavad ning raamatukogu 60. sünnipäeval ehk 2017. aastal avasimegi Kalmeri nurgakese. Kogu täieneb tänase päevani. Alles hiljaaegu jõudis minuni ühelt Kalmeri austajalt kiri koos fotoga, kuhu laulja on kirjutanud: «Jäägu mu laulud sulle meelde. Calmerino.» Juures on ka kuupäev: 12. november 1955.

Kas väljapaneku vastu tundis huvi ka hiljuti Kiidjärve raamatukogu külastanud president Alar Karis?

Samas ruumis, kus asub Kalmeri nurgake, ta e-valimistel osaleski. President tundis tõsist huvi terve raamatukogu vastu – paraku oli tal aega vaid pool tundi, mille jooksul oli vaja hääletada ning ka ajakirjanike küsimustele vastata.

«Ukuaru valsi» ning veel ühe palaga tervitasid riigipead klaverikunstnik Andre Hinn ja tema poeg Oskar. Nende pere ostis Kiidjärvele maja, kus nad veel pidevalt ei ela. Andre Hinn on muide Arne Oidi lapselaps, Oskar aga õpib Põlva muusikakoolis klaverit.

Vabariigi sünnipäeval aga võõrustas president hoopis teid. Missugused on muljed?

See oli imeline kogemus. Meie istekoht oli teisel rõdul, kust avanes vaade otse lavale. Kõne oli kena ja arusaadav, kontsert huvitav ja ilus. Kätlemine käis kiiresti. Andsin ka intervjuu rahvusringhäälingule. Nägupidi tundsin seal paljusid, mõnele ütlesin isegi tere, kuigi nemad mind ei teadnud. Ma ei tundnud end seal üldse võõrana. Usun, et kutse vastuvõtule sain tänu äsjasele raamatukogude aastale.

Palju Kiidjärve raamatukogus lugejaid on?

Aasta algusest olen kirja pannud 80. Aga loodan detsembri lõpuks sama palju veel saada. Arvepidamine algab jaanuari esimesest päevast uuesti – see ei loe, et oled juba kirjas. Kuna nüüd saab Urrami programmist vaadata, missuguses kogus vajaminev raamat on, jõuavad Kiidjärvele vahel ka inimesed kaugemalt, sest siit saab selle kiiremini kätte kui kodulähedasse raamatukokku tellides. Kahjuks on neidki lugejad, kes lahkuvad jäädavalt. Aga ka uusi tuleb juurde.

Kas põhikäijaid ongi siis 80 ringis?

Mina arve taga ei aja, ma ei tee midagi linnukese kirja saamise pärast. Kutsun inimesed endaga kaasa, pakkudes neile midagi. Teisipäeval on just emakeelepäev tulemas, kus igaüks saab väikese jutukese lugeda. Sauna-aasta puhul keskendume sauna teemale Eesti muinasjuttudes. Olen välja otsinud tarkused selle kohta, kuidas tuleb saunas käia. Räägime ka viimase aja sündmustest.

Kui palju käiakse ajalehti-ajakirju lugemas?

Eakamad lugejad on harjunud raamatukokku tulema peamiselt hommikul. Kuna värsked ajalehed jõuavad sageli kohale vahetult enne raamatukogu sulgemist ehk alles poole viie ajal, tullakse neid siis lugema järgmisel päeval. Neljapäevaseid lehti saab aga lugeda alles pühapäeval, sest raamatukogu on reedel ja laupäeval kinni.

President tundis tõsist huvi terve raamatukogu vastu – paraku oli tal aega vaid pool tundi.

Eks maainimene on üsna leplik – kui samal päeval ei saa, loeb järgmisel. Mõni lahendab ajalehest ka kõik ristsõnad ära. Seetõttu olengi lisaks voltimise ja lauamängude päevale hakanud korraldama ka ühiseid ristsõnade lahendamisi. Järgmine just ootab ees 22. märtsil.

Missuguseid raamatukogude aasta sündmusi esile tõstate?

Aasta alguses lugesime naistega Mudlumit, emakeelepäeval tutvusime Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi loominguga. Seejärel käis Margit Õkva Peri raamatukogust rääkimas tekstiilikunstnik Anu Raua seltsis veedetud ööpäevast.

Just raamatukogude aastal sai Kiidjärve raamatukogu 65-aastaseks. Esinesime koos õega ja olid ka muid etteasteid. Vägeva kontserdi andis Sildojade pereansambel.

Põlva keskkogu korraldatud pannkoogipäeval ja Peril mängisin Pipit. Meie raamatukoguga käisid tutvumas kolleegid tervest Eestist. Suvelugemist korraldasime nii lastele kui täiskasvanutele. Mõisapargis toimusid «Ada» etendused. Meeleolukas oli ka Anne-Mai Tevahi muusikaline lavastus «Ma hingan su armastust», mis oli esimese osa jätk.

Oktoobris võtsin Rasinal vastu Põlvamaa aasta maaraamatukoguhoidja tunnustuse. 16. novembril oli raamatukoguöö, kus valmistasime üheskoos ingleid. Juttu vestis Külli Volmer.

Missuguseid raamatuid soovitate Lõuna-Eesti Postimehe lugejatele?

Soovituste nimekirjas on Eet Tuule «Tiivuline tunnistaja», Anu Raua «Kuue ruuduga aken», Lauri Räpi «Lihtsate asjade tähtsus. Tähtsate asjade lihtsus», Mudlumi «Mitte ainult minu tädi Ellen», Heljo Männi «Väikesed võililled», Birk Rohelennu «Silva Stökeli lood», Victoria Connelly erinevad raamatud, Ragnar Jonassoni sarjad, Age Oksa ja Doris Kareva «Liblikalend», Epp Petrone «Minu...» sarja raamatud, Merle Karusoo Panso-raamat.

Leelo Tungla «Neitsi Maarja neli päeva» võib anda nii vanematele kui noorematele. Meestele lähevad peale ajaloolised raamatud Aleksander Tõnissonist, August Zirgist ja Johannes Laidonerist. Kui ma ise tahan lugeda natuke põhjalikumat kirjandust, võtan ette Rein Põdra loomingu.

Mihkel Muti mälestusteraamatu esimeses osas kirjutab ta oma vanaisast kolonel Viktor Mutist, kes sai Vabadussõjas osalemise eest Kiidjärve mõisa südame. Seetõttu on teoses hästi palju ka Kiidjärve elust.

Lasteraamatutest soovitaksin Riikka Jäntti lugusid väikesest hiirest. Aline de Petigny «Laura lood» sobivad just väikestele tüdrukutele.