Põhikooli lõputunnistusele kantakse eksamihinded edaspidi punktidena

Eesti keele eksam. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ametist lahkuv valitsus kiitis heaks põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuuti ja vorme puudutava määruse muudatuse, mille kohaselt ei märgita tunnistusele edaspidi põhikooli lõpueksami hinnet, vaid eksami sooritustulemus protsentidena ehk punktidena sajast võimalikust.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles otsust põhjendades: «Punktide kasutuselevõtt on positiivne nihe, mis võimaldab õpilasel saada oma õpitulemuste kohta täpsem tagasiside. Nii saab ta teha teadlikumalt jõukohaseid edasiõppimise plaane.»

Eksamid on tema sõnul õppeprotsessi loomulik osa ja nende sooritamine aitab õpilasel omandada nii enesedistsipliini kui keskendumise kogemusi. Seetõttu jääb alles ka eksami sooritamiseks vajalik 50 punkti (protsendi) lävend. «Samuti annab eksam ühiskonnale informatsiooni õppetasemest meie koolides,» lisas Lukas.

Näiteks hinde «3/rahuldav» asemel on edaspidi võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74%. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab läbipaistvama aluse nii vastuvõtu korraldamisel kui ka näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise või muu sellise planeerimiseks.

Õpilased peavad kevadel tegema kohustusliku eksami eesti keeles või aines «eesti keel teise keelena» ning matemaatikas. Eesti keele eksam toimub 2. juunil ning B1-tasemega ühitatud eesti keel teise keelena eksam toimub kahes osas, millest kirjalik osa tuleb teha 26. mail, suuline osa 29.–30. mail. Põhikooli lõpueksam matemaatikas toimub sel õppeaastal 7. juunil. Lõpetajad peavad tegema ka valikeksami bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses, inglise, prantsuse, saksa või vene keeles. Valikeksam leiab aset 12. juunil.