/nginx/o/2023/03/10/15191230t1he8f7.jpg)
Kultuuripealinna Tartu 2024 kavasse kuuluva ellujäämise kunstide dokprogrammi konkursi žürii valis välja kaheksa filmitegijat, kelle ideed jõuavad järgmise aasta kevadel kinoekraanile. Teostest valmiv kassett toob vaatajateni kultuurpealinna piirkonna mitmekesisust esitlevad lühifilmid.
Konkursi eesmärk oli leida autorid, kes avavad Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põnevaimal moel nõnda, et lühifilmid on omaette teosed, aga samas moodustavad ühtse kogumiku. Konkursile laekus 27 ideed Eestist ja 16 ideed välismaalt.
«Valisime välja kõige intrigeerivamate teemapüstitustega projektid, mis kõnelevad ellujäämise kunstidest kindlasti veel kaua pärast Euroopa kultuuripealinna aastat,» ütles Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.
Läti lavastaja Viesturs Kairišs heidab oma filmis pilgu Piirissaare elule. Peipsi järvega on seotud ka Bulgaaria režissööri Andrey Paounovi film kalurite isetehtud masinatest ehk karakatitsatest. Animaator Ülo Pikkov jagab isiklikku perekonna lugu Petseri vanavanaema elusaatuse kaudu ning Jaan Tootsen äratab ellu mälestused ning lood lapsepõlve Võrumaalt.
Eva Kübara loo keskmes on sakslanna Hilda Ha, kes elab väikese lapsega Võrumaal metsa sees, voolava vee ja elektrita. Maria Aua lühifilmis on fookuses Tartu ja selle tühermaad, tühjad väljakud ning kõrvalised lobudikud. Rootsi-Taani režissööri Carl Olssoni filmi peategelased on Annelinna kortermaja elanikud ning nende identiteetide ja unistuste mitmekesisus. Läti filmitegija Andris Gauja film räägib teadusest ja teadlastest, tähistaevast ja limaseentest.
Järgneva kaheksa kuu jooksul jõuab igasse filmiga seotud paika dokprogrammi rändkast, et tutvustada valitud filme ja pakkuda võimalust osaleda loosis, mille auhind on nädal Piirissaarel.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)