Arved Breidaks: Nursipalu on uus Vastseliina

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Klassivend Erkki Koort kirjutas toreda romaanitriloogia keskaegse Liivimaa nende paikade ainetel, mida nüüdisajal Võrumaana tunneme. Kirumpää varemetes on enamik Võru poisse luusinud ning tundnud seal kadunud aegade hingust, rääkimata Vastseliina linnusest, millest meie päevini säilinud mõnevõrra rohkem omaaegset kaitsetahet.

Hästi kirjutatud ja faktide alusmüürile laotud ajalooline romaan on kindel lõks, millega noortes huvi ajaloo vastu ärgitada. Asjata ei öelda, et Mika Waltari raamatud õpetavad ajalugu tõhusamalt kui mistahes kooliõpik. Minu vedas sellesse lõksu poisikesena mitu korda läbi loetud Mait Metsanurga «Ümera jõel», millest innustununa voolisin endale ka esimese puust mõõga.

Koorti triloogia kahe romaani tegevuskohaks olevad Kirumpää ja Vastseliina linnuse rajasid 1980. aastate kooliajaloo käsitluses saksa röövvallutajad, et saksad saaksid kindluses istuda ja ümberkaudset maarahvast jõudsalt rõhuda. Tegelikult polnud see nende kindluste peamine otstarve.

17. sajandi kroonik Dionysius Fabricius kirjutab oma «Liivimaa ajaloo lühiülevaates», et Liivimaa ordumeister Burkhard von Dreileben ehitas Venemaa piiri lähedale Aluksne ja Vastseliina linnuse, mida naabrid sugugi ei sallinud. Teisisõnu: need rajati Liivimaa idapiiri kaitseks, nagu ka juba varem püstitatud Kirumpää.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise üle käivas vaidluses on kõlanud seisukoht, et Võrumaa ei soovi majutada siin liitlasvägesid, taluda suuri militaarrajatisi ega tõsisemat relvastust, kuna see seaks meid sõja korral eesliinile. See väide pole päris täpne.

Nursipalul ühes Võru sõjaväelinnakuga on täita sama ülesanne, mis oli Kirumpää ja Vastseliina linnustel keskajal: kaitsta idapiiri.

Võrumaa alad on kirjapandud ajaloo algusest saadik olnud eesliin. Kui Ivan Julm Liivi sõda alustas, tuli ta Tartu peale Vastseliina kaudu, sest kust mujalt ta tulla oleks saanudki.

Asukoht tingib Võrumaal sõjaväe kohalolu, olgu see oma või võõras, aga parem kui oma, sest siis jääme ellu. USA sõduritest on siin vähe tolku, kui nende aeg möödub lauamänge mängides. Liitlasüksused peavad oma tehnikaga harjutama siinse maastiku kaitsmist.

Selles tähenduses on Nursipalul ühes Võru sõjaväelinnakuga sama ülesanne, mis Kirumpää ja Vastseliina linnustel keskajal: kaitsta idapiiri ja olla vastukaal Pihkvas paiknevale väele, mille tegemistest Ukraina sõjas jäid järele hukkunud tsiviilisikud Butšas ja mujalgi.