Tomi Saluveer: sulaaeg ei jää saabumata

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Tundub, et kevad laseb ennast sel aastal kuidagi kaua oodata. Samas näitab kalender, et tegelikult olemegi ju alles talves. Seega ei tasu märtsi keskel imestada, kui ühel päeval tuiskab maha paarikümne sentimeetri paksune lumevaip, mõni päev hiljem võib aga kümnekraadises soojuses päikesevanne võtta.

Kruusateed on viimaste päevade vihmasadude järel praegu nagu bobikelguradade jäised rennid. Lumi sulab suure hooga tee peale, teed on aga alt külmunud ning teepervedele lumesadude järel lükatud jäätunud lumehanged takistavad sulavee äravoolu. Samuti ei saa pervele lükatud vallide all maapind üles soojeneda. Teede all võib külmunud pinnast olla kuni pool meetrit. Kui lumi tee peale sulab, tekibki sinna kruusa-plögakiht, mis tekitab liiklejatele probleeme.

Kruusateel liiklejad tõdevad, et praegu sõiduteel augud ainult ongi. Kui tee on alt külmunud ning vesi sellest pinnasesse läbi ei filtreeru, ei anna teehooldajate kinnitusel praeguse ilmaga tulemust ka teekatte hööveldamine. Tuleb vaid loota suurt sula ning vesine aeg kuidagi üle elada. Kui aga lund veelgi lisanduks, poleks seda enam kusagile lükata. Väiksemate teede äärsed hanged on juba päris kõrged ning sahkadel pole võhma, et teeäärset jäämassi laiali ajada.

Kahele viiruseaastale järgnenud sõja-aasta on väsitanud nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning tekitanud lootuse, et ükskord peavad asjad siiski sulama hakkama ka maailmas.

Omavalitsusi nende õhukesest rahakotist teedehoolduseks kuluvad lisasummad rõõmsaks ei tee, kuid samas pole selline talv ju Eestis midagi erakordset. Pigem on olnud erilised kõik need sündmused, mis meid viimastel aastatel maailmas saatnud ning ka mitmed vallad pankroti veerele viinud.

Ka põllumeeste kogemuste põhjal on märts ikka olnud tõeline talvekuu. Samas ei tee neid väga nukraks see, kui lumi praegu suure sulaga kiiresti kaob, sest nii jääb taimedel jää sees olemise aeg lühemaks. Põllumeeste ideaalis võiks vana jäätunud lumi kiiresti sulada ja sellele peale sadada törtsuke värsket lund – nii ei hakka kevadipäike kohe talivilju kõrvetama.

Eks soojema elik parema aja ootus on tänavu võimendatult ilmselt kõigil hinges. Kahele viiruseaastale järgnenud sõja-aasta on väsitanud nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning tekitanud lootuse, et ükskord peavad asjad siiski sulama hakkama ka maailmas. Tarbijad ootavad hinnasula. Liberaalse mõtteviisiga inimestele saabus kevad aga juba kümmekond päeva tagasi, pärast valmistulemuste selgumist.