Eesti esitas Mulgi pudru UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja

Allkirja andmise järel jäid ühispildile kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits, rahvakultuurinõunik Eino Pedanik, Eesti Rahvusliku Komisjoni UNESCO kultuuriprogrammi koordinaator Margit Siim ja peasekretär Kerli Gutman, kultuuriminister Piret Hartman, Mulgi Kultuuri Instituudi juht Ave Grenberg ning instituudi kommunikatsioonipartner Kristina Seimann. Foto: Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Piret Hartman allkirjastas teisipäeval taotluse, millega esitatakse Mulgi pudru valmistamine ja söömine Mulgimaal UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse UNESCOs 2024. aasta lõpus.

Mulgi puder on traditsiooniline seakõrnetega kartuli-tangu puder, mis on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja saanud piirkonna järgi nime. 19. sajandi viimaseks veerandiks oli Mulgi pudru valmistamise komme levinud laialdasemalt üle kogu Eesti. Algupärasel retseptil põhineva pudru tegemiseks kasutatakse vaid kodumaist toorainet.

Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul tuleb tunnustada mulgi kogukonda, kes on pikalt ja põhjalikult Eesti taotlust ette valmistanud. „Meie kultuuripärand on väga rikkalik, kindlasti ka tänu sellele, et kohalikud inimesed ja piirkonnad traditsioone väärtustavad ja edasi kannavad. Mulgi pudrul on Mulgimaal ühendav roll ning selle valmistamise ja söömise traditsioon on osa meie elavast pärimusest. Pudruga seotud kombestik on väärikas täiendus UNESCO esindusnimekirja, mis aitab sellel tänini elujõulisel taval ka edasi kesta,“ rääkis minister.

Mulgi kultuuri instituudi juhataja Ave Grenbergi sõnul tuli idee kandideerida UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja 2021. aastal, kui Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja kandis soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. “Tähelepanu meie paikkondliku kultuuri vastu inspireeris kogukonda ning üheskoos pakuti välja, et mulke ühendavad pärandtoidud ning tuntuim neist on Mulgi puder,” lausus Grenberg. „Mulgi pudru söömine on lahutamatu osa mulkide pere- ja kogukondlikust kooskäimisest. Mulgi putru pakutakse ka Mulgimaa toidukohtades, koolides ja lasteaedades, samuti külade ühisüritustel ja rahvapidudel,” lisas ta.

Mulgi pudru esitamiseks on oma toetuse andnud sajad kogukonnaliikmed ning mitmed piirkonna külaseltsid, koolid ja MTÜd. Mulgi kultuuri instituut koostöös Eesti Rahva Muuseumi Heimtali filiaaliga Mulgimaal korraldas veebipõhise Mulgi pudru lugude korje ja küsimustiku, mille eesmärk oli koguda kokku inimeste kogemused ja perekondlikud traditsioonid Mulgi pudru valmistamisel ja söömisel ning saada ülevaade traditsiooni levikust tänapäeval.

Küsimuste tulemustest tuli välja, et kuigi kõige enam tuntakse seda toitu nimega Mulgi puder, siis on pudrul mitmeid nimetusi, mida erinevates Mulgimaa piirkondades kasutatakse. Olenevalt piirkonnast tuntakse seda kui kärutädi puder, kartuli-tangupuder, taivere puder, segapuder, talumehepuder, poolvillane puder, Läti puder, kärumehe puder, pakspuder jne. Pudru valmistamise komponendid on hoolimata nimetustest kõikjal samad.

Pudru valmistamise ja söömise traditsiooni antakse edasi peamiselt põlvest põlve läbi perekonna, kuid lisaks on Mulgi pudru õpituba lahutamatu osa mulgikeele õpetusest koolides ja huviringides ning igapäevane söök piirkonna asutustes ja rahvaüritustel.

Mulgimaa on ajaloolis-kultuurililine piirkond Lõuna-Eestis, mis jaguneb tänapäeval kahe maakonna (Viljandi- ja Valgamaa) ning kolme omavalitsuse – Tõrva-, Viljandi- ja Mulgi valla vahel. Kuigi omavalitsuse piirid on erinevad, seob piirkonda ühine mulgi keel ning kultuuripärand.