:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
- Ajateenijad näppasid kamba peale suure koguse laskemoona
- Üks reamees üritas kogu moona korraga väeosast välja viia
- Padruneid pannakse vasakule mitmel põhjusel
Hämarduvas maiõhtus sõidab kaitseväe Võru Taara linnaku väravast välja maastur, mille roolis olev reamees on isiklikul missioonil. Kompaniiveebel on lubanud ta korraks välja kontrollima, kas järgmisel päeval linnaloale mineva reamehe Volvo üle tee parklas ka käivitub. Ent sel missioonil on ka teine eesmärk, millest ülemus midagi ei tea. See on peidus maasturi pakiruumis asuvas kolmes metallkastis.
Reamees Kristjan Kass* saabus 2021. aasta 7. mai õhtul ühes teiste kuperjanovlastega tagasi Võrru kolme nädala peale mahutatud õppustelt Tapa keskpolügoonil. Kodukasarmus asju lahti pakkides hakkas väsinud poiste seljakottidest ja taskutest lagedale tulema asju, mida nende juurest ei oleks tohtinud leida: kõrvale pandud eri kaliibriga teravmoona, mida kahe jalaväebrigaadi ühistel manöövritel kasutati.
Umbes kuu pärast reservi arvatavatel noormeestel oli näpatud laskemoon plaanis suveniirina koju kaasa võtta. Idee oli inimlik ja lihtne ning sündinud mitmes sõduripeas eri ajahetkedel iseseisvalt. Nad teadsid küll, et seda teha ei tohi, kuid uskusid kindlalt sedagi, et padrunite kadumist ei panda tähele. Väljatulistatud moona üle pole lihtsalt võimalik arvet pidada.
Kindel plaan
Lahinglaskmistel torukotti või taskusse poetatud üksikud padrunid peideti kasarmus oma kappi, lootuses moon millalgi koju viia. Reamees Kass tuli sel õhtul aga välja kõikehõlmava plaaniga, kuidas toimetada korraga väeosast välja mitte ainult enda, vaid ka kaaslaste kõrvalepandud moon. Ta rääkis sellest ühekaupa poistele, jutt levis ja mõni tuli ise teenust küsima. Et arvepidamine segi ei läheks, võttis noormees appi märkmiku. Kassi ettepanek tundus paljudele mõistlik, kuigi pärast kahetsesid nad seda kõik.
«Umbes kella 18 ajal sain teada, et reamees Kass läheb kompanii sõidukiga Kuperjanovi jalaväepataljoni territooriumilt välja,» rääkis Alfred, üks paljudest 2020/2021. aasta Kuperjanovi pataljoni ajateenijaist, kes 7. mai juhtumi pärast üle kuulati.
Alfred andis Kassile kaks 12,7 mm kaliibriga kesktulepadrunit, mille ta oli viimatisel õppusel endale mälestuseks jätnud. «Teadsin, kust teravmoona saada,» selgitas ta uurijale. «Läksin rühmavanema sõiduki juurde, kust võtsin kaks 12,7 kaliibriga teravmoona ning panin enda patrullkotti. Plaanisin need endale koju lauale panna, meenutamaks ajateenistuse paremaid aegu.»
Midagi mälestuseks
Padruneid näppasid teisedki. Näiteks Mihkel, kes silmas 5. mai lahinglaskmiste ajal maas olevat laskemoonakasti (kutsutakse «tsink»). «Seda nähes tekkis mõte, et võtan ühe 12,7 kaliibriga moona endale mälestuseks. Mingit muud eesmärki mul sellega ei olnud. Peitsin selle endale põue. Kui naasime 7. mail kasarmusse, peitsin moona enda kappi jope taskusse,» rääkis ta.
Moona võib õppuse ajal sõduri külge jääda ka muul viisil kui näpates. «3. mai õhtul jagati mulle kaks karpi 7,62 kaliibriga lahingumoona. Laadisin salved täis ning ootasin järgmisel päeval toimuvaid lahinglaskmisi,» rääkis Aivar.
Kella 22.30 ajal anti juhtunust teada sõjaväepolitseile, mille kaks uurijat tulid veel samal ööl Võrru, et olukorrast pilt ette saada.
«4. mai õhtu poole algasid meil laskmised kaevikuliinis lahingmoonaga. Olin ühe salve tühjaks lasknud, teise salve kasutamisel aga tekkis mu teenistusrelval AK-4 tõrge. Eemaldasin tõrke ning laskemoon kukkus kaevikus maha ja sai liivaseks. Võtsin maha kukkunud lahingumoona üles ning panin selle oma jope taskusse, kuhu ma selle tol päeval unustasin,» lisas ta.
Et õppuste ajal ajateenijatele välja jagatav moon alati täielikult ära ei kulu, selles pole midagi iseäralikku. Sellega on määrustikus arvestatud ja sõduritel on kohustus järele jääv moon tagastada. Ent seda, kui palju välja tulistati ja palju kellelgi võis üle jääda, keegi täpselt ei tea. Laske üle lugeda ja arvet pidada pole lihtsalt mõeldav.
Taskuid ei kontrollita
«Padrunite tagastamine toimub õppustel kohapeal, pärast laskeharjutuse lõppu,» selgitas tegevväelane Kaido. «Tagastamiseks antakse korduvalt välja korraldus. Selleks, et iga padrun tagastataks, kontrollitakse üle ka ajateenijate relvad ja salved. Isiklikku varustust, sealhulgas kaasas olevaid ajateenijate seljakotte ükshaaval eraldi ei kontrollita, kuna see on liiga ajamahukas. Õppustel on üldiselt kompanii (umbes 140 ajateenijat) peale vaid kolm tegevväelast.»
Lisaks suveniiri soovimisele on veel põhjusi, miks padrunid tagastamata jäävad. Näiteks pooljao ülemal Kristol kogunes kolme õppusel oldud nädala jooksul enda juurde umbes tuhat paukpadrunit ja 40 kuulipildujas MG-3 kasutatavat lahingpadrunit kaliibriga 7,62 mm.
/nginx/o/2023/03/24/15218532t1h111b.jpg)
Moona kogus ta enda sõnul selleks, et vajadusel seda õppuse käigus poistele jagada. Kogu seda kraami koju vedada tal plaani polnud.
«Kogu minu jao laskemoon ja selle laiali jagamine käis minu vahendusel,» selgitas ta. «Andsin täpsuslaskurile ja kuulipilduja paarile nii palju laskemoona, kui nad vajasid, ning ülejäänu jätsin enda kätte. Mäletan, et kui õppuste lõpus oli laskemoona tagastamise aeg, siis ei tagastanud ma kogutud laskemoona, sest mul oli sel hetkel väga palju muid ülesandeid täita ning lihtsalt ei jõudnud.»
Kuhu moon sokutada?
Õppustelt naasnuna oli Kristo olukorras, kus tal oli endaga hulk laskemoona, lisaks üks suitsugranaat ja õppegranaat, kuid õige aja kogu see kraam tagasi anda oli ta mööda lasknud. Kuigi kasarmus on reeglina iga kompanii juures olemas laskemoona kogumise kast, siis Kristo kompaniis see parajasti puudus.
Kartuses, et üle jäänud moona tagastamisega võib tal pahandusi tulla, näis kasarmus liikuv jutt, et üks reamees plaanib õhtul laskemoona väeosast välja viia, Kristole lihtne väljapääs. Pärast õhtust pataljoni rivistust otsis Kristo selle reamehe üles ja küsis, kas ta saab tema moona välja viia.
Selgus, et Kass oli õppustelt ja lahinglaskmistelt moona kõrvale tõstnud juba umbes kolm kuud. Hoidis ta seda oma kasarmukapis.
Reamees Kass kogus 7. mai õhtul 18 kaaslastelt kokku toreda moonavaru: 191 eri kaliibriga kasutuskõlbulikku kesktulepadrunit ja 33 trasseerivat kesktulepadrunit. Neist 90 padrunit kaliibriga 5,56 mm pidas Kass enda omaks.
Peale selle laekus talle kamba peale kokku 1066 paukpadrunit kaliibriga 5,56 mm, 75 paukpadrunit kaliibriga 7,62 mm, 28 paukpadrunit kaliibriga 12,7 mm ja kaks sama mõõtu hülssi.
Lisaks padrunitele jõudsid reamehe kätte üks granaadiheitja õppemoon, kümme valgusraketti Paraillum, neli õppegranaati, kolm suitsugranaati, üks granaadiheitja Carl Gustav müraimitatsioon ja valguspulk. Kraami mahutas ta ära kolme padrunikasti ehk «tsinki», nagu neid kutsutakse, ning pakkis eraldi kotti.
Luba minna
Kella 18 ajal oli Kass kompaniiveeblilt saanud loa õhtul oma auto juures käia ja selle käivitumist kontrollida. Väeosa maasturit oli tarvis puhuks, et kui pikalt seisnud Volvo ei peaks käivituma, saaks maasturilt anda stardiabi.
Väeosa väravast sõitis Kass välja kell 21.22 ning oli minut hiljem üle tee asuvas parklas. Ta polnud seal üksi. Oma Volvo taga kaitseväe maasturi peatanud Kassi juurde tegi asja parklas olnud neljaliikmeline seltskond. Kass avas Volvo juhiukse ning auto kallal askeldamist katkestamata vahetas seltskonnaga mõned laused. Ta päästis lahti Volvo kapoti ja takseeris sellealust. Mõne minuti pärast seltskond lahkus ja Kass jäi oma auto juurde üksi. Vähemalt nii ta arvas.
/nginx/o/2023/03/24/15218530t1hb451.jpg)
Kell 21.25 kopsas ta Volvo kapoti kinni, läks auto taha ja avas pagasiruumi. Kass tõmbas lahti ka maasturi tagumise ukse ja hakkas väeosa Mercedes-Benzi sõidukist midagi oma Volvosse ümber tõstma. Nüüd otsustas turvakaamerast mängu jälginud väeosa operatiivkorrapidaja sekkuda. Ta saatis linnaku väravas oleva Kaitseliidu valvemeeskonna uurima, mida reamees seal täpsemalt oma autosse ümber tõstab. Nagu noormehe kehahoiakust paistis, olid mõned kandamid teistest raskemad.
Palju kaste
«[Volvo] pagasiruumist nähtus mitmeid laskemoona kaste,» kirjeldas tol õhtul valves olnud kaitseliitlane Merje. «Esimestes kastides olid tal kuivtoidupakist saadud toiduelemendid, mille valas isikliku auto peale laiali. Mõned kastid olid ka tühjad. Viimased kolm kasti olid tal pagasiruumis tagapool. Käskisin tal ka need viimased avada. Kastide avamisel tuvastasime hulganisti laskemoona, käsigranaate, signaalrakette ja muid imitatsioonivahendeid.»
Merje teavitas leiust operatiivkorrapidajat, kes saatis kohale oma abi. Sealsamas tehti ka Volvo turvakontroll. «Auto pagasiruumist leidsime veel kilekottides laskemoona ja signaalrakette,» lisas kaitseliitlane. Kuna varustuse kogus oli muljet avaldavalt suur, ei hakatud kõike parklas kokku lugema. Nii reamees kui moon toimetati vahtkonna majja.
Valves olnud kaitseliitlane Merje:«Kastide avamisel tuvastasime hulganisti laskemoona, käsigranaate, signaalrakette ja muid imitatsioonivahendeid.»
Kella 22.30 ajal anti juhtunust teada sõjaväepolitseile, mille kaks uurijat tulid veel samal ööl Võrru, et olukorrast pilt ette saada. Uurijaid võtsid vahtkonna majas vastu põrandale laiali laotatud laske- ja paukmoon, operatiivkorrapidaja ja reamees Kass. Moon loeti üle ning seejärel kuulati ära reamehe ütlused.
Karistus kohtust
Selgus, et Kass oli õppustelt ja lahinglaskmistelt moona kõrvale tõstnud juba umbes kolm kuud. Hoidis ta seda oma kasarmukapis. Miks ta seda tegi? Sõjaväepolitsei ülemale tehtud ettekandes märgitakse, et reamees arvas selle «äge» olevat.
Kell 3.30 äratati üles kõik reamees Kassi toakaaslased ning käsutati kasarmutoast välja. Seejärel kutsuti nad ükshaaval sisse tagasi, et iga ajateenija kapp ja isiklikud asjad üle kontrollida. Välja tuli veel suures koguses tagastamata laske- ja paukmoona, mille kogust ettekandes ei täpsustata. Hommikul jäid kõik poisid neile juba antud väljaloast ilma.
/nginx/o/2023/03/24/15218531t1hcff8.jpg)
Reservi arvatud Kassile esitas prokuratuur süüdistuse tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Kriminaalasjas läks arvesse üksnes laskekõlbliku teravmoona näppamine, mille eest seadus näeb ette vangistuse ühest viie aastani.
Kass läks kokkuleppemenetlusele ning Tartu maakohus mõistis talle Võru kohtumajas mullu 15. detsembril karistuseks aastase vangistuse tingimisi pooleteise aasta pikkuse katseajaga. Kuna kaitsevägi sai moona tagasi, kahjunõuet tema vastu ei esitatud. Küll tuli noormehel tasuda menetluskulud kokku 1011 eurot.
* Loos on kasutatud varjunimesid, kuna loodame, et süüalune on juhtunust õiged järeldused teinud. Teiste isikute ütlused pärinevad kohtutoimikust ning on kaetud ametkondliku kasutuse pitseriga.