Ilmub Valgamaa metsavenna uus raamat

Metsavend Alfred Käärmann 1990. aastatel Foto: Ove Maidla

Täna ilmub legendaarse Valgamaa metsavenna Alfred Käärmanni uus raamat. Teosest leiab Käärmanni (1922–2010) omakäeliselt kirja pandud mälestusi tema vangivõtmisest 1952. aasta sügisel ja elust Venemaa GULAGi laagrites Siberis ja Mordvas 1953–1967. Raamatu kaanepöördel meenutab Asso Kond isa unustamatut kojujõudmist võõramaa vangilaagrist.

Autor kirjutab GULAGi paljudes laagrites toimunust üksikasjalise täpsusega, aga ka mingi erilise rahuga. Ta oli kindel, et Vene terroristlik režiim temast jagu ei saa. Ega saanudki. Alistamatu inimesena tavatses ta hiljem tihti korrata mõtet: «Surmavaenlane tuleb idast ja ta on olnud sama tuhat aastat.» Et nii on, kogeme tänapäevalgi, mil ukrainlased peavad surmavaenlasega armutut võitlust oma maa ja vabaduse eest.

Alfred Käärmann sündis Valgamaal Harglas ja õppis aastatel 1939–1943 Valga tööstuskeskkoolis, «kolme keisri võimu all», nagu ta kirjutab. Noormehe koolilõpetamise aastal valitsesid Eestit Saksa okupatsioonivõimud. Käärmannist oli juba sõja algul saanud Kaitseliidu ja Omakaitse liige. Mobiliseerituna Saksa sõjaväkke sõdis ta 1944. aastal Narva rindel Punaarmee vastu. Tema edasine võitlejatee viis raskerelvade kompaniiga Tartu rindele, seda üksust käsutas major Alfons Rebane.

Pärast venelaste teistkordset Eesti okupeerimist 1944. aasta sügisel varjas Käärmann ennast NKVD operatiivsalkade eest koduümbruse metsades ja jätkas metsavennana võitlust Eesti eest ja punase terrori vastu. Oma aruka tegutsemise tulemusena pääses ta 1945.–1952. aastatel NKVD operatiivjõukude ja kohalike hävituspataljonide kümnetest haarangutest. Tal tuli maha jätta punkreid ja rajada uusi.

Kuid tume aeg tõi Alfredi teele reetja. 1952. aasta 11. novembril pakkus «lahke sõber» talle mürgiga segatud külmarohtu. Käärmann suikus ja võeti kinni. Teda ootasid ees NKVD vangimajad ja GULAGi laagrid.

Mees vabanes Mordva vangilaagrist 11. novembril 1967 ja jõudis novembri lõpus oma armastatud Kleina ja poja juurde. Ta pidi ennast varjama, sest ametlik elamisluba Eestisse anti talle alles 1981. aastal.

Alfred Käärmann oli aastatel 1990–1992 Eesti Kongressi saadik. Ta oli ka Kaitseliidu üks taastaja ja kodukoha ajaloo pühendunud uurija.