Saesaare paisu kaitseks on nelja päevaga kogutud üle 3000 allkirja

Taevaskoja külakeskuses märtsi alguses toimunud infokoosolekul mahtusid nii paisjärve allalaskmise pooldajad kui selle vastased veel ühte tuppa. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Saesaare paisjärve sälitamise poolt on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvormi Rahvaalgatus.ee kaudu pühapäeva õhtuks ehk siis nelja päevaga andnud oma toetava allkirja 3252 inimest.

Kuigi pöördumise riigikogule edastamiseks piisab ka tuhandest allkirjast, loodab algataja Margus Lillo kokku saada 10 000 mõttekaaslast.

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve puhkeala juhatuse liikme Margus Lillo sõnutsi võitlevad kohalikud elanikud ja ettevõtjad juba üheksandat aastat riigiga (keskkonnaametiga) Eestimaa looduse pärli Saesaare paisjärve allesjäämise eest. «Mitmed kohtumised keskkonnaameti esindajatega on seni näidanud, et järve allalaskmise projektiga minnakse muutmata kujul edasi, lükates kõrvale kõik vastuargumendid, seal hulgas paisjärve säilitamist toetavate teadlaste Nikolai Laanetu (Loodushoiu Ühing Lutra) ja Arvo Järveti (Eesti Veeühing) seisukohad. Selleks, et kohalikud inimesed saaksid paisjärve allesjäämisele kaasa lüüa ja kõik Eesti elanikud olulise turismiobjekti säilitamise poolt oma arvamust avaldada, panimegi kokku rahvaalgatuse.»

Ei ole üksnes emotsioon

Lillo sõnutsi on paisjärve kaitsjad saatnud oma seisukohti nii keskkonnaministeeriumisse kui ka keskkonnaametile. «Aga need jõuavad nende samade ametnike laua peale lahendamiseks, kes selle allalaskmisega tegelevad. Riigikokku jõudmisel läheb pöördumine kõigepealt vastavasse komisjoni, kes otsustab, kuhu see edasi saata. Kujutan ette, et kui allkirja annab üle 10 000 inimese, siis ainuüksi see number on kõnekas.»

Eestvedaja on lugenud seni peetud arutelude memosid ning tema väitel ei tule sealt kuidagi välja, et keegi on ka teistsuguseid seisukohti avaldanud. «Isegi presidendilt sel aastal teenetemärgi saanud Nikolai Laanetu ettekanne katkestati viimane kord korduvalt ning ta ei saanudki lõpetada. Lisaks temale on teisigi teadlasi, kes on järve säilitamise poolt. Ei ole üksnes emotsioon, et lastel on seal tore ujuda. Väga paljud on ju käinud Saesaare paisu ääres matkamas ja Lonnyga sõitmas. See on ikkagi oluline maamärk Eesti turismis.»

Looduse taastumiseks kulub aastakümneid

SA Maarja Küla juhataja Ly Mikheim loodab, et pöördumine aitab selgitada, mis saab kogu piirkonnast pärast vee allalaskmist. «Meil on praegu võimalik sõita paadiga järve peal, poisid käivad kala püüdmas, vabatahtlikud nii suvel kui talvel ujumas. Järv on meile mõnus puhkeala, mille äärde on võimalik minna kisast-kärast rahu leidma. Kui järv kaob, siis sa ju ei lähe enam sinna.»

Juhataja ei usu sedagi, et kunagise järve põhjas kasvab juba aasta pärast muru. «Me ju nägime, mis juhtus, kui AS Generaator lasi paisu parandamiseks vee paar meetrit allapoole. Pärast seda oli Haavassaare või Maarja küla laht täiesti veeta ning paras mudamülgas, milles hingitsesid sajad kuivale jäänud järvekarbid. Taeva poole turritasid erineva kõrgusega kännud, mistõttu avanenud pilti võis võrrelda «Stalkeri» filmiga. Selline tulevik hirmutabki. Selleks, et loodus lõpuks oma korrektiivid teeb, läheb aastakümneid.»

Mikheimile meeldib väga Põlva vallavolikogu aseesimehe, Kiidjärve külavanema Lennart Liba suhtumine, et stahhanovlikult ei tasu midagi ette võtta, vaid enne järve allalaskmist  tuleb teha korralikud uuringud.

Maarja küla elanikud juhataja kinnitusel pöördumisele alla ei kirjuta, küll aga töötajad. «Eeldan, et järve alles jätmist võib pooldada ligemale 50 inimest. Alla kirjutama ma kindlasti kedagi ei mõjuta, küll aga informeerin neid sellest võimalusest.»

Rahvaalgatusele saavad 23. märtsist digiallkirja anda vähemalt 16-aastased Eesti elanikud. Allakirjutanud jäävad avalikkusele anonüümseks. Küll on avalikud pöördumise esitajad, kelle hulgas on kolm mittetulundusühingut, SA Maarja Küla, Põlva maakonna spordiliit, kaks keskkonnaga seotud ühingut ning Saesaare paisjärve äärsete Kiidjärve, Valgesoo, Eoste ja Taevaskoja külade elanikud.

Keskkonnaameti seisukohad antud küsimuses on esitatud Lõuna-Eesti Postimehes 9. märtsil ilmunud artiklis "Keskkonnaamet: Taevaskojas asuva Saesaare paisu allalaskmine on möödapääsmatu" (vt ka seotud artiklit).

Algatusele «Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!» oli pühapäeva õhtuks antud 11 590 allkirja.

Rahvaalgatus «Nõuame Saesaare paisjärve likvideerimise protsessi kohest peatamist!»

Euroopa Komisjon eraldas ligi 100 miljonit eurot Eesti kalandusele. Keskkonnaamet on aktiivselt tegelemas selle raha kasutuselevõtuga, mille raames on ette võetud ka Saesaare paisjärve likvideerimine. Kohtumistel keskkonnaameti esindajatega on selgunud, et rahade ärakasutamine ja paisude likvideerimine on rahapoliitiline otsus ja Keskkonnaamet tegutseb keskkonnaministrilt saadud tööülesannete raames. Oma projekti läbisurumiseks on kohalike elanikega kohtumistel dialoogi otsimise asemel kasutatud demagoogiat (nt kui palju miljoneid saaksid ametnikud trahve teha, kui paisu ei likvideerita) ja otsest valetamist (nt AS Generaator olevat keeldunud kalapääsu lahendusest). Kahjuks kinnitab Eesti metsanduses toimunu looduskaitsealadel teostatud lageraiete valguses, et keskkonnaameti väited ei ole iga kord usaldusväärsed ja pädevad.

Iga paisjärve likvideerimisele kulutatud eurot peame kokkuvõttes meie kõigi raha raiskamiseks.

Oleme kindlalt veendunud, et järve likvideerimine ja väljakujunenud ökosüsteemi lõhkumine toovad endaga kaasa korvamatu kahju kohalikele elanikele ja ettevõtetele, loodusele ja Põlva maakonnale väga olulisele turismisektorile.

Töösse võetud paisjärve likvideerimise protsessis pole arvestatud järveäärsete elanike ja ettevõtjate ligi 100% toetust järve säilitamisele. Keskkonnaamet on olemasoleva paisutuse jätkumise veeloa menetluses varjamatult näidanud eesmärki järv iga hinna eest likvideerida. Kahjuks on selleks kaasatud ainult likvideerimist toetavad arvamused ja paragrahvide rägastiku toel loetakse mittekvalifitseerunuks elanike ja spetsialistide vaided ja järve toetavad avaldused (nt pole arvestatud miljonite järvekarpide vee filtreerimise olulisust).

Paisjärve 70 eluaasta jooksul ei ole päriselus ilmnenud ühtegi probleemi, mis on toodud paberil likvideerimise põhjendustes.

Planeeritavad rasketehnika kasutamist nõudvad tööd tooksid pöördumatu kahju Natura 2000 alale nii otsese pinnase deformeerumise kui ka mürareostuse tõttu peletatud loomastiku kaudu. Kindlalt vastuvõetamatuks jääb Keskkonnaameti plaan pärast paisjärve tühjakslaskmist ekskavaatoritega paljandeid «puhtaks» kaevata ja võssa kasvavat jõeluhta vaadete säilitamiseks regulaarselt niita ning võsa ja puid raiuda.

Planeeringutes on täielikult arvestamata jäetud Eesti ja rahvusvahelise tähtsusega turismiobjekti olulisus kohalikele ja Eestile tervikuna. Paisjärv on nii kohalikele kui ka Taevaskoja-Saesaare ala külastajatele oluliseks puhke- ja suvituskohaks. Matkajaid sõidutab päikesepatareidel töötav jõelaev Lonny, mis on eriliseks võimaluseks just liikumispuudega inimestele. Kanuu- ja erinevaid muid matku korraldavad paljud turismiettevõtted. Kallasrajal kulgeva Eesti huvitavaima matkaraja muudavad eriliseks just avarad vaated liivakivipaljanditele ja veepeeglilt peegelduv taevas ja mets.

Järve asemele planeeritav jõelõik oleks sarnane üles- ja allavoolu jäävatele jõeosadele, mille kasutusvaldkonnad on väga piiratud. Erinevalt ülejäänud madalaveelisest ja külmast Ahja jõest on järv meeldiv suplus- ja kalastuskoht. Stabiilne jääkate lubab talvel harrastada suusa-, uisu-, tõukekelgu- ja jalgsimatku otse järvejääl.

Paisjärve vahetus läheduses asub Maarja Küla, mille intellektipuudega elanike jaoks on just vaikne järv väga oluliseks rekreatiivsete tegevuste läbiviimise kohaks (ujumise võimalus, oma paadisadam, lihtõngega kalapüük).

Üle 100-kilomeetrisel jõel olev 4-kilomeetrine paisjärv on jõe kõige kalarikkam koht, kus pühapäevakalastaja naljalt saagita ei jää. Ahja jões, erinevalt teistest Eesti lõheliste jõgedest, millel olevaid paise likvideeritakse, mingit lõheliste kudemisrännet ei toimu. Põhjus lihtne - jõgi suubub läbi Emajõe Peipsisse, mitte merre, ja olemasolevad jõeforellid elavad paikselt 30-kilomeetrisel lõigul paisust ülesvoolu ja mõned kilomeetrid allavoolu. Tammi all ei ole kunagi toimunud kudemispaiku otsivate kalade kogunemist.

Saesaare üheks turismimagnetiks on töötav hüdroelektrijaam, mille likvideerimise põhjendus on, et selle toodang on võrreldes kogu Eesti energiatootmisega tähtsusetult väike (!). Kas tõesti keelatakse väiketootmine selle tõttu, et väiketootjate toodangumaht on võrreldes suurtootjatega tõesti tagasihoidlik? Tänases energiajulgeoleku situatsioonis ei saa olla mitmesaja korteri jagu stabiilset energiavarustust tähtsusetu. Jaam töötab ka öösel, kui päikest ei paista, ja tuulevaikuses. Ka pole juba töös olev hüdroelektrijaam keskkonnale mingilgi määral koormav. Nõuame Saesaare hüdroenergia baasil elektritootmise jätkamise võimaldamist.

Saesaare paisjärve ümbruses olevad sadakond majapidamist on oma elupaiga valikul pidanud oluliseks just järve olemasolu. Järve likvideerimisega tekiksid probleemid kümnete kaevude veetasemega ja kaevude ümberehitus nõuaks suuri lisakulutusi. 2015. aastal siinsamas Kiidjärvel alla lastud paisu tagajärjel veepuudusesse jäänud majapidamiste probleeme pole siiamaani keegi lahendanud.

Mõistame, et „Euroopa raha“ kasutamine on riigi tasandil oluline, andes inimestele tööd ja tuues eelarvesse tagasi maksuraha. Siiski on Taevaskoja ja Saesaare paisjärve hõlmav puhkeala juba 70 aastat olnud ja on ka täna nii Eesti kui maailma mastaabis eriline pärl. Selle otsitud põhjustel lõhkumine peaks olema välistatud. Oleme kindlad, et ka riigi seisukohast on hästi funksioneeriv elu- ja ärikooslus lõppkokkuvõttes majanduslikult kasulikumad.

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve puhkeala

Saesaare paisjärve äärsete Kiidjärve, Valgesoo, Eoste ja Taevaskoja külade elanikud

MTÜ Kiidjärve Küla Selts

MTÜ Eoste-Valgesoo

SA Maarja Küla

Põlva Maakonna Spordiliit

Matkajuht OÜ

Loodushoiu Ühing Lutra MTÜ

Eesti Veeühing

Allikas: rahvaalgatus.ee