VIDEO, GALERII ⟩ Tamula järve veetase ületas kriitilise piiri

• Üleujutuse on põhjustanud tänavune sademete rohkus.
• Kui suuri sadusid ei tule, peaks Tamula veetaseme tõus lähipäevil peatuma.
• Võru linnavalitsus on valmis osa veest üleujutuste korral järve tagasi pumpama.

Tamula järve veetase jõudis Võrus üle kriitilise piiri: järve rannaäärsed alad ja promenaad on jäänud suurvee alla. Võru linnavalitsus valmistub suunama vett pumpadega järve tagasi, sest veetase võib sajuste ilmade korral veelgi tõusta.

«Vihmad sulatasid jaanuaris esimese suurvee ajal küll oluliselt lund ära, kuid seda eelkõige Põhja-Eestis,» rääkis keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk. «Lõuna-Eestis oli märts väga sademerohke ning lund oli ka varasemast palju alles. See põhjustaski praeguse uputuse.»

Vihm pani lume hoogsalt sulama

Põldnurga sõnul ongi vihm põhiline, mis lume sulama paneb. «Plusskraadidega sulab lumi tasapisi, päikese käes see ka aurab, eriti tuulise ilmaga. Nii kaob suur osa lumest otse õhku ega jõuagi pinnasesse või veekogusse. Seekord on aga vett sulade tõttu palju – pinnas on veest küllastunud,» selgitas ta.

Võru linn asub tema sõnul just nagu kausis: kõik Vagula ja Tamula järvesid toitvad jõed asuvad kõrgemal ning on kiire languga. «Peipsi järve suubub aga kitsas ja väikese languga Võhandu jõgi, mis ei suuda kogu seda vett edasi liigutada.»

Pealegi asub Võhandu jõel ka Paidra pais ja samuti on seal lammialad, mistõttu vesi ei liigu sellise kiirusega, kui ülevalt peale tuleb.

Ka Võru linnavalitsuse keskkonna- ja järelevalvespetsialist Tiina Randjärv kinnitas, et Võhandu jõe lang Tamulast ligi paarikümne kilomeetri kaugusel asuva Paidra veskipaisuni väike. «Aitaks ka see, kui riik leiaks kunagi võimaluse Võhandu jõe põhjast oksad ära korjata ja jõge süvendada.»

Õnneks on Põldnurga sõnul graafikult näha, et kõrgvee tipp peaks olema käes ning veetase peaks jääma mõneks ajaks püsima, juhul kui sademeid lähiajal juurde ei tule. «Lähipäevade ilmaennustus aga suuri vihmahooge ette ei näe, mis võiksid veetaset veel tõsta,» lisas ta. «Ka külmad ööd pidurdavad natuke seda veetõusu protsessi.»

Paraku sadas Võrus reedel kogu pärastlõuna.

Võru linnal on Põldnurga teada olemas abinõud, kui veetase peaks veel kõrgemale tõusma. «Sel juhul pannakse teatud teetruubid kinni, et vesi ei liiguks järvest truupide kaudui kaugemale kraavidesse ning kaldast kaugemal asuvate majapidamiste juurde. Linnas on küll majapidamisi, mis teistest rohkem ohustatud, nende elanikud peavad olema ohust teadlikud,» sõnas ta.

Pumbad on töövalmis

Võru linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim kinnitas, et üheski elumajas veel vett toas ei ole, linnavalitsus jälgib olukorda ning veepumbad on juba üle kontrollitud. «Saame hakata ohu korral teiselt poolt teetammi vett üle tee tagasi pumpama,» sõnas ta. «Vesi pumbatakse plankude vahele paigaldatud voolikutega üle sõidutee.»

Aimi sõnul on Võrus üleujutuse suhtes tundlikke piirkondi palju: esmalt tõi ta välja Vahejõe-äärseid alad ning Tartu ja Kaare tänava piirkonna, samuti on ohus Võlsi tee äärne ala.

Ka Aimi hinnangul võib veetase lähiajal siiski veel tõusta, kui veidigi vihma juurde tuleb, sest maapind on vett täis. «Samuti ei tea keegi, kui palju on Haanja metsade vahelt veel lume sulamisel vett alla tulemas,» tõdes ta.

Oluline on Aimi kinnitusel ka seos Piusa jõe veetasemega. «Seniste kogemuste põhjal on olnud nii, et kui Piusa veetase tõuseb, siis nädal hiljem hakkab tõusma Tamula järve tase,» lisas ta. «Kui Piusa aga langeb, siis Võrus tõuseb veetase veel nädal aega, enne kui stabiilseks jääb või langema hakkab.» Piusa jões hakkas Korela hüdromeetriajaamas tehtud mõõtmiste kohaselt veetase langema esmaspäeval.

Risto Aim tõi välja, et viimati oli sama suur veetõus Tamulas 2017. aastal, enne seda 2011. aastal ja ka aasta varem. «Üleujutusi on olnud tänasest palju hullemaid. Meenub aasta, mil näiteks Kaare tänava piirkond oli kõik vee all ning seal sõideti paatidega.»

Senist regulaarsust vaadates on Põldnurga sõnul Tamula järve piirkonnas tõenäosus sellises mahus üleujutuse tekkimiseks üks kord 10–13 aasta jooksul. Viimasel ajal on üleujutust esinenud küll veidi lühema ajavahemiku tagant. Viimati tõusiski järve veetase üle kriitilise taseme – 220 sentimeetrit üle graafiku nulli – 2017. aastal.

Tamula järve info jõuab keskkonnaagentuuri andmebaasi Roosisaare silla küljes olevast automaatjaamast. Elektrikilbi moodi kastist jooksevad torud järve põhjas asuvasse rõhuandurisse, mis mõõdab veesammast ning edastab info ka veetemperatuuri kohta. Silla juures on nähtav ka mõõtelatt, mida kasutatakse vajadusel automaatjaama mõõtetulemuste kontrollimiseks.