Ajaloopäev tõi esile leiud kiriku varemetest

Ajaloopäev tõi kokku saalitäie huvilisi. Foto: Vaike-Hele Puudersell

Valga vallas Lüllemäel peetud ajaloopäevale «Karula kiriku ajalugu ja arheoloogilised väljakaevamised» andsid tõuke hiljutised uuringud pühakoja varemetes.

Karula kirik asub Lüllemäel. Sõja ajal süttinud pühakoda seisab varemetes aastast 1944.

Pikka aega täitis kohalike meeli küsimus, kuhu kadus kiriku kaunikõlaline kell. Arvati, et ehk veeti vanarauaks või peideti kaevu... Tõde selgus, kui kaevamisel tuli välja pea 20-kilone tükk rohekat metalli. Terveks olid jäänud aastaarv 1700 ja meistri eesnimi Gerhard. Kella valas Riias 1700. aastal Gerhard Meye. Varemete puhastus tõi pinnasest välja ka lühtritükke, münte, ehtekatkeid ja nööpe. Leiud viidi Tartusse, määrati ja dateeriti, varustati tähistega ning siis pakkus Karula kirikuõpetaja Enno Tanilas neid Karula muinsuskaitse seltsile (MKS)eksponeerimiseks.

See toimus mullu augustis, mil tekkis ka idee korraldada leidude tutvustamiseks seltsi ruumides ajaloopäev. Ettekanded kiriku ajaloost ja uurimistöödest pidasid Enno Tanilas ja Mait Raudsepp. Raudsepp osales Tartu ülikooli arheoloogiatudengina uurimistöödel ja koostas koos arheoloogiaprofessor Heiki Valguga aruanded leidudest ja tehtud töödest.

Vanim münt, mille maapõu kiriku varemetesvälja andis, on Tartu piiskopi Bartholomäus Sawijerve brakteaat – ühepoolse verminguga õõnes raha 15. sajandist. Leiu järgi saab teha järeldusi kiriku rajamise aja kohta. Mündil on kujutatud karukäppa. Pilke püüab ka hoburaudsõle katke, mis pärit arvatavasti 15.–16. sajandist.

Leide eksponeeritakse muinsuskaitse seltsi ruumides fotodena, mis varustatud selgitava tekstiga. Näitusel on võimalik tutvuda ka Karula kiriku arhitektuuriga ajast, mil hoone veel terve oli.

Valla toel teoks saanud ajaloopäeval osales 34 inimest. Näitus on üleval augustini.