Kanepi vallas asuvas Ihamaru külakeskuses linastus uus kodumaine dokumentaalfilm «Savvusanna sõsarad», mis meelitas rahva ka kümblustünni.
KINOÕHTU IHAMARUS ⟩ Pärast «Savvusanna sõsaraid» hüpati kümblustünni
Eelmisel reedel aset leidnud kinoõhtu väikeses Ihamaru külas erines varasematest seetõttu, et lähedal asuvast Ala-Juusa puhkemajast veeti selle filmi puhul külamaja terass-lavale suisa kümblustünn. See andis pärast «Savvusanna sõsarate» vaatamist põhjust pikemaks külamajja jääda.
«Seekordne 56 vaatajat oli meie kino jaoks üks rohkearvulisem peale pandeemiaaega,» ütles külaelu üks eestvedajatest Aivar Täpsi. «Ihamaru asub sellises paigas, et siia leiab tee nii Kanepi kui Põlva valla ning linna rahvas. Nagu kuuldavasti paljudes teisteski kohtades, nii ka siin vaadati seda filmi ikka tiitrite lõpuni. Kohalik rahvas jäi kauemaks ja arutasid maailmaasju külakeskuse piljardilaua ääres ning terassile toodud kümblustünnis.»
Ihamaru külamaja sai uue kinotehnika eelmise aasta sügisel kohaliku omaalgatuse programmi toetusega. Olenevalt filmist on publikuks olnud 10-50 kinokülastajat, kõige rohkem on olnud üle 60 vaataja.
«Põhiliselt tullakse uute Eesti filmide peale. Teeme koostööd Kinokoda võrgustikuga, mis pakubki võimalust kultuurimajadel ja väikestel kohtadel saada võimalust uusi filme näidata, sest esindab meid suurte filmilevitajate ees,» rääkis Aivar Täpsi. «Ja eks paljude ka vähem populaarsete filmide linastustele tullakse kohale, sest see oleks justkui üheks kokkusaamiskohaks, kus saab naabritega kokku.»
«Savvusanna sõsarad» on esimene Eesti dokumentaalfilm, mis esilinastus mainekal Sundance´i filmifestivalil maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammis. Film, mille režissöör ja stsenarist on Anna Hints, võitis parima režissööri preemia.
Tegemist on kaasaegse portreefilmiga naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
«Savvusanna sõsarad» tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusauna kombestikku («savvusanna kombõ»), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.