/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/03/15237093t1h3740.jpg)
Pärast aastakümnete pikkust tööd on Tõrva gümnaasiumi toitlustaja Luule Pärn otsustanud ameti maha panna. Vältimaks sarnaseid raskusi nagu naabervallas Valgas, asus Tõrva vallavalitsus aegsasti kaaluma, millise toitlustusmudeliga edasi minna.
Kui välja jätta Tõrva gümnaasium, on valla haridusasutustes oma köögid ja kokad, lausus Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. Ainuke kool, kus vald seni teenust sisse ostis, oli Tõrva gümnaasium. Sealne toitlustaja FIE Luule Pärna Toitlustus on aga teada andnud, et sügisest enam seda teenust ei paku. «Inimene, kes aastakümneid toitlustanud, on otsustanud elurõõme nautida muul viisil kui köögis. Seetõttu peame leidma nüüd uue lahenduse ka Tõrvas,» sõnas Ruusmann.
Valgas tekkis mõni aeg tagasi olukord, et lasteaedade toitlustaja lahkus lühikese etteteatamisajaga ja see jättis vallavalitsusele vähe valikuid. Uutel hangetel küsisid toitlustajad varasemast hulga suuremat hinda ja seetõttu valmistab Valga vald nüüd ette oma köögi rajamist. Naabervallas toimuvat jälginud Tõrva püüab samasse olukorda sattumist ennetada. Praegu uurib vallavalitsus, milline on erasektori teenusepakkujate huvi tulla gümnaasiumisse kooliperele süüa tegema.
Lõuna-Eesti kurb eripära
«Teine asi on hinnaklass. Valga puhul oli see omavalitsusele püüdmatu,» nentis Ruusmann. «Turul on toimunud huvitavad muutused. Mingi aeg oli sisseostetud teenus täiesti konkurentsivõimeline. Viimasel ajal on aga näha Lõuna-Eesti omapära: meil on paljudes valdkondades turutõrge ja konkurentsi pole, ei ole soovijaid. Sellest lähtuvalt on hinnad kujunenud oluliselt kõrgemaks. Ma väga suuri illusioone ei loo, aga enne ei julge midagi välja öelda, kui me pole turu-uuringuid teinud.»
Selgus peab Ruusmanni sõnul käes olema enne kooliaasta lõppu. Seetõttu plaanivad nad turu-uuringu kiirelt ette võtta. Seejärel on otsustamise koht, kas mehitada enda köök ja teha ettepanek seal tööle asuda neile, kes praeguse toitlustaja juures ametis olnud on. Või välja mõelda midagi muud.
Maido Ruusmann, Tõrva vallavanem
«Lõuna-Eestis on paljudes valdkondades turutõrge ja konkurentsi pole, ei ole soovijaid. Sellest lähtuvalt on hinnad kujunenud oluliselt kõrgemaks.»
Kõige lihtsam oleks Ruusmanni sõnul tööle võtta senine personal, keda on kokku umbes ühe käe sõrmede jagu. «Meil on valmis asjad olemas. Tule kööki ja hakka küpsetama. Kõige suurem murekoht ongi inimeste leidmine. Aga praegu olen optimistlikult meelestatud, et leiame nad.»
Samuti vajab vallavanema sõnul analüüsimist, milline toitlustusmudel on valla haridusasutustes tervikuna mõistlik ja jõukohane. Näiteks Ala kooli õpilaste arv on languses ja küsimus on, kas seal on mõistlik jätkata oma köögipersonali pidamisega. «Üks arutelu kohtasid on Ala piirkonna erasektori toitlustajad. Kas kodukohvik Claara või Kähu kohvik – ehk võiks koostöös õnnestuda valmistada see väike hulk toitu, mis lastele vaja.»
/nginx/o/2023/04/03/15237097t1h6340.jpg)
Oluline on ka köögi seisukord
Eestis on Ruusmanni sõnul käigus mitmesugused lahendused. Mõnel pool on isegi seitsmel-kaheksal haridusasutusel tsentraalne köök, aga oma miinused on ka toidu vedamisel. See võtab aega ja keegi peab sellega tegelema.
«On kaks asja, mis otsust mõjutavad. Kõige olulisem on töötajate kättesaadavus. Erasektor on selle valdkonna personali defitsiidis. Tikutulega otsitakse kokkasid ja köögi abitöölisi,» nentis Ruusmann. «Teine on see, mis olukorras köögid on. Kuni need ei vaja suuri investeeringuid, saab balansseerida. Aga kui näiteks Ritsus on köök praegu väga kehvas olukorras, siis seal peame väga kiiresti lahenduse leidma. Lähiajal tuleb kähku läbi käia kogu see mudel, kuidas vallas haridusasutuste toitlustamist on mõistlik ja võimalik teha.»
Luule Pärna sõnul on ta kooliperet toitlustanud juba üle neljakümne aasta. Praeguses juriidilises vormis on ta seda teinud üle kolmekümne aasta. Nüüd aga kavatseb ta ametist täielikult loobuda. «Praegu küll lõpetan ära, aitab.»
Sobiva lahenduse leidmiseks õnneks veel aega on. Pealegi teavitas Pärn enda sõnul valda oma lahkumise plaanist juba mullu detsembris. Senise personali jätkamisest rääkides pakkus Pärn, et mõni inimene võiks ehk isegi samale tööle edasi jääda. «Mul on kolm töötajat, kes võib-olla jäävad. Ülejäänud on pensionärid.»