Lihavõttemunade värvimine võib saada UNESCO kultuuripärandiks

Lihavõttemunade värvimine põsanka tehnikas Foto: Sirje Lemmik

Ukraina esitas koostöös Eestiga lihavõttemunade kaunistamise traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Eesti ja Ukraina kultuuriministrid allkirjastasid teisipäeval ühiskande taotluse, et esitada põsanka lihavõttemunade kaunistamise traditsioon UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, teatas ministeerium. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse UNESCO-s eeldatavasti järgmise aasta lõpus.

Põsanka ehk pysanka on batika meetodil kaunistatud Ukraina lihavõttemuna. Põsanka nime all tuntud munade kaunistused pole maalitud, vaid vahaga kirjutatud. Kasutatakse ornamente ja traditsioonilisi rahvuslikke mustreid, millel kõigil on oma tähendus.

Kultuuriminister Piret Hartmani sõnul on vaimsel kultuuripärandil oluline inimesi ühendav roll. «Põlvest põlve edasi kantud ning tänaseni elujõulised tavad loovad tugevaid kogukondi. Põsanka lihavõttemunade traditsioon ühendab ukrainlasi kõikjal maailmas ning on Eesti ukraina kogukonnas tähtsal kohal. Ühised tavad on olulised ka Venemaa sõja tõttu Eestis ajutise kodu leidnud põgenike jaoks, kes lisaks eesti kultuuri tundmaõppimisele saavad hoida sidet kodumaa ja oma päritolukultuuriga,» rääkis minister.

«Põsanka traditsioon elab ka praegu sõja ajal, ühendades ukrainlasi üle maailma. Muu hulgas kirjutavad naised kaitsemärkidega, näiteks lõpmatuse ja elupuuga, põsankasid enda meestele ja poegadele, kes on sõjas. Oleme tänulikud, et peale mitmekülgse abi sai Eesti riik just praegu aidata Ukrainat ka kultuurivaldkonnas, esitades ühiskande UNESCO esindusnimekirja,» ütles Ukraina Kultuurikeskuse juht Bogdan Ljutjuk.

Põsanka valmistamiseks kantakse traditsiooniline muster munale spetsiaalse nõelpliiatsiga, seejärel kastetakse muna värvi sisse. Kõige rohkem valmistatakse põsanka mune lihavõtete ajal. Munad võetakse sageli kirikusse kaasa, et neid õnnistada ja pärast jumalateenistust koju tuua või edasi kinkida.

Põsanka sümbolitega edastatakse isiklikke soove ja sõnumeid. Sedalaadi munad ei ole mõeldud söömiseks, vaid neid hoitakse alles. Lisaks lihavõtetele kingitakse mune suurematel elusündmustel, nagu lapse sünd, ristimine ja abiellumine. Põsanka mune viiakse ka lahkunud omaste haudadele.

Tallinnas asuvas Ukraina Kultuurikeskuses korraldatakse munade kirjamise meistriklasse nii Eestis elavatele ukrainlastele kui ka teistele huvilistele. Ka teised Eestis tegutsevad ukrainlaste organisatsioonid Sillamäel, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja mujal aitavad kombestikku alal hoida. Laste õpetamine ja teadlik lähenemine kaitseb traditsiooni lihtsustamise ja kommertslikkuse eest.

Kultuuriminister Piret Hartman kohtus teisipäeval seoses Eesti ja Ukraina ühiskande taotluse esitamisega ka Ukraina suursaadiku Mariana Betsa ning Eesti ukraina kogukonna esindajatega.