Vanemaealiste seas on oodatada koroonaviiruse leviku kasvu
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
6. aprill 2023, 10:53
/nginx/o/2023/03/03/15177849t1h9a29.jpg)
Terviseameti andmetel haigestus nädala jooksul ägedatesse ülemiste hingamisteede nakkustesse 3613 inimest, lisandus 243 gripi ja 1740 koroonaviiruse juhtu.
Kokku registreeriti 243 gripi haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes grippi haigestumus 21 protsendi võrra. Laboratoorselt kinnitati 121 gripiviiruse juhtu, millest 14 olid A- ja 108 B-gripiviirused. Domineerib B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Grippi haigestunutest 36,7 protsenti on kuni 15-aastased lapsed.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 34 patsienti. Hospitaliseeritute arv kõigub, kuid põhitrend on aeglases languses. Hospitaliseeritakse peamiselt üle 65-aastaseid inimesi. Hooaja algusest on kokku hospitaliseeritud 1191 inimest. Neist 69,4 protsenti on olnud üle 50-aastased. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 61 inimest vanuses 9-97 aastat.
Nädalaga lisandus 1740 koroonaviiruse haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv ja positiivsete testide osakaal püsib stabiilsena. Haigestumus on kasvutrendis kuni 24-aastaste ja üle 80-aastaste hulgas. Arvestades haigestumise suurenemist laste ja tööealiste seas, on oodata SARS-CoV-2 viirustega seoses aeglast kasvu vanemaealiste seas.
Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 162 koroonaviiruse patsienti, kellest 61 vajasid haiglaravi sümptomaatilise koroona tõttu. Eelmise nädala jooksul suri kuus koroonaviirusesse nakatunud patsienti vanuses 68-87 ja neil kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu saabunud andmete põhjal võib haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks ning gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. Viirused levivad edasi lainetena, ilma oluliste tõusude või langusteta.