Tootjad eksivad linnuliha märgistusega

Mahebroilerid Foto: Ain Liiva

Põllumajandus- ja toiduamet tuvastas 2022. aastal hulganisti rikkumisi linnuliha müüginimetustes. Jätkuvalt kasutatakse toodete müüginimetustes «kana», kui peaks olema «broiler».

Põllumajandus- ja toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialisti Aivar Aldi sõnul kontrolliti kokku 22 ettevõtet ning vaid kahe puhul rikkumisi ei tuvastatud.

«Tegemist on pettumust valmistava tulemusega, sest nõuded on kehtinud juba pikemat aega ning amet on korduvalt linnuliha käitlejatele ja turustajatele neid tutvustanud. Sellest hoolimata ei suuda ettevõtted toodete nimetusi õigesti märkida. Jätkuvalt kasutatakse müüginimetusi nagu «kanafilee» või «kanakints», mis aga ei ole korrektsed ja õige on seal asendada «kana» sõnaga «broiler»,» rääkis Alt.

Kana all mõeldakse kodulinnuliha turukorraldust reguleerivas komisjoni määruses lindu, kes on juba nii vana, et tema rinnakukiil on jõudnud luustuda. Broiler on seevastu noor, mõne nädala vanune lihakana, kelle rinnakukiil veel luustumata ning liha pehmem ja mahlasem. Just sellisest lihast valmistatakse igasuguseid tooreid ja maitsestatud linnulihatooteid, kana aga on mõeldud üksnes keetmiseks või hautamiseks.

Märgistuse kontrollil keskenduti nii e-poodidele, paberreklaamidele ja ettevõtete väljasaadetavatele saatelehtedele. Amet tegi firmadele ettekirjutused. «Loodame väga, et ettevõtted lõpetavad nõuetele mittevastavate tootenimetuste kasutamise ning täidavad seadusega pandud kohustusi,» lisas Alt. Kõnealune nõue kehtib kõikidele Euroopa Liidu riikidele.

Lisaks müüginimetuste kontrollile võttis amet proove, määramaks veesisaldust jahutatud ja külmutatud linnulihas, sest turustada tohib vaid sellist liha, mille veesisaldus ei ületa kindlaid piirmäärasid. Neid piirmäärasid ületava maitsestamata linnuliha puhul on alust kahtlustada teadlikku vee lisamist lihale, mis kvalifitseeritav pettusena. Kõik analüüsitud proovid vastasid nõuetele.