Sõjapõgenikke on Võrus ja Valgas keskmiselt rohkem

Antslasse jõudnud sõjapõgenikud kostitasid mullu võõrustajaid oma rahvustoitudega. Korraldati ka ühiseid mänge. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Ukraina sõjapõgenike osakaal rahvastikust ja nende vastuvõtuga seonduv koormus varieerub omavalitsuste lõikes oluliselt, selgub arenguseire keskuse lühiraportist.

Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on Eestis elukoha registreerinud 32 000 inimest ning sõjapõgenikud moodustavad umbes 2,2 protsenti Eesti rahvastikust. Elukoha registreerinud sõjapõgenike jaotus omavalitsuste lõikes on küllaltki erinev: suurem osa ehk ligi kaks kolmandikku elab suuremates omavalitsustes ehk Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolm või enam protsenti rahvastikust moodustavad põgenikud üheteistkümnes omavalitsuses, samas kui 24 omavalitsuses jääb põgenike osakaal alla 1 protsendi rahvastikust.

Arenguseire keskus arvestas oma analüüsis omavalitsuste suurust ja avalike teenuste pakkumise võimekust, mille põhjal saab anda hinnangu, millised omavalitsused kannavad suuremat koormust põgenike vastuvõtmisel.

“Keskmisest kõrgema sõjapõgenike osakaaluga, kuid madalama tulukuse ja teenustasemega omavalitsustel on keerulisem pakkuda uutele elanikele tarvilikke teenuseid ning toetada nende kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist,” selgitas arenguseire keskuse ekspert Märt Masso.

Keskmisest suuremat koormust seoses Ukraina sõjapõgenike vastuvõtuga kannavad linnadest Maardu ja Rakvere ning valdadest Jõhvi ja Viru-Nigula. Jõhvi vallas ulatub elukoha registreerunud sõjapõgenike arv 4,5 protsendini rahvastikust, Viru-Nigula vallas ning Maardus ja Rakveres aga 3,9 protsendini. 

“Maardu linn ja Jõhvi vald on suure elukoha registreerinud sõjapõgenike osakaaluga omavalitsused ja samas on seal keskmisest väiksem Eesti kodanike osakaal. See paraku tähendab ka suurt koormust, et toetada sõjapõgenike kohanemist ja Eesti ühiskonda lõimumist,” nentis Masso.

Omavalitsuse toimetugevus, mis koosneb tulukusest ja avalike teenuste pakkumise tasemest, on samuti tähtis tegur sõjapõgenike vastuvõtmisel ja lõimumisele kaasaaitamisel. Masso tõi välja, et toimetugevust arvesse võttes muutub veelgi teravamaks omavalitsuste ebaühtlase koormuse probleem seoses põgenike vastuvõtuga.

Võru ja Valga

Küllalt kõrge sõjapõgenike osakaaluga on näiteks Võru linn oma 2,8 protsendiga, aga Valga vald 2,7, Kohtla-Järve linn 2,4, Loksa linn 2,3 ning nii Tapa kui ka Lüganuse vald kumbki 2,2 protsendiga. Tulukuse järgi on samas tegemist üksnes toimetulemise tasemel olevate omavalitsustega ning – välja arvatud Võru linn – on need pigem alla keskmise teenustasemega omavalitsused.

Lisaks eristub Eestis omavalitsuste grupp, mis on pigem hea tulubaasiga ja teenuste tasemega, kuid kus elukoha registreerinud põgenikud moodustavad alla ühe protsendi omavalitsuse rahvastikust. Näiteks Harku, Viimsi, Saku ja Kambja vallas on omavalitsuse tulukus ja teenustase keskmisest kõrgem, kuid elukoha on sinna registreerinud üksnes 110–170 põgenikku omavalitsuse kohta.

Lühiraport “Omavalitsuste koormus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel” on osa arenguseire keskuse uurimissuunast “Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“.