Selgusid tulevased ministrid ja riigikogu juhid
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
8. aprill 2023, 14:28
/nginx/o/2023/04/08/15245098t1h4333.jpg)
Reformierakonna juhatus kinnitas laupäeval erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul kandidaadid positsioonidele, mille täitmine on sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200-ga peetud koalitsiooniläbirääkimiste tulemusel Reformierakonna ülesanne.
Ettepaneku järgi jääb peaministriks Kaja Kallas, kaitseministrina jätkab Hanno Pevkur ning sotsiaalkaitseministrina Signe Riisalo. Rahandusministriks saab Mart Võrklaev, kultuuriministriks Heidy Purga, kliima- ja elukeskkonnaministriks Kristen Michal ning justiitsministriks Kalle Laanet.
Riigikogu aseesimeheks saab ettepaneku järgi Toomas Kivimägi, rahanduskomisjoni esimeheks Annely Akkermann, väliskomisjoni esimeheks Marko Mihkelson, sotsiaalkomisjoni esimeheks Õnne Pillak, maaelukomisjoni esimeheks Urmas Kruuse ning julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimeheks Jürgen Ligi.
Reformierakonna fraktsiooni asub juhtima Erkki Keldo ning fraktsiooni aseesimeesteks Liina Kersna ja Yoko Alender. Lisaks on koalitsioonilepingu järgi Reformierakonna täita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad.
Eesti 200 päralt on riigikogu esimehe koht, mille täidab erakonna esimees Lauri Hussar. Välisministriks on saamas varemgi ministriametit pidanud Margus Tsahkna, haridus- ja teadusministriks erakonna aseesimees Kristina Kallas ning majandus- ja digiministriks Tiit Riisalo.
Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast jätkab esimees Lauri Läänemets siseministrina, Riina Sikkut aga asub tervise- ja tööministri ning Madis Kallas regionaalarengu ministri kohale.
Ees seisavad keerulised ja valusad otsused
Laupäeval kogunes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu, kus kiideti heaks valitsuslepe ja erakonna osalemine uues koalitsioonis koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga.
Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et valminud lepe on keeruliste ja raskete läbirääkimiste põhjal kokku lepitud kompromiss. “Kuna meie maailmavaade erineb partnerite omast väga palju, siis oli keeruline saavutada sellist lepet, millega saaksime täiesti rahul olla.” Ta lisas, et riigil seisavad ees keerulised ja valusad otsused, mis on tingitud osaliselt keerulisest majanduslikust ja julgeolekuolukorrast, aga ka varasematel aastatel oluliste otsuste tegematajätmisest.
Selles valitsuses on sotsiaaldemokraatide peamine eesmärk, et igas Eesti nurgas oleks hea elada ning mis kõige olulisem - et inimesed saaksid tehtud töö eest palka, mille eest on võimalik ära elada. “Meie roll on parempoolsete erakondadega ühises valitsuses pakkuda tasakaalu ning mõjutada võimalikult palju neid otsuseid, kus me räägime kohalike omavalitsuste ja inimeste toimetulekust,” rääkis Läänemets.
Toimetuleku kõrval on sotsiaaldemokraatidele jätkuvalt oluline ka Eesti metsade tark hoidmine ja majandamine. “Selleks, et hoida meie elurikkust ja säilitada Eesti metsa, peab meie metsade seis paranema, ka selleks, et tulevikus oleks metsandussektoris töökohti,” sõnas Läänemets.
Tartus kogunenud Eesti 200 üldkogu andis heakskiidu esmaspäeval allkirjastatavale koalitsioonileppele. Eesti 200 juhatus kinnitas ka erakonna valitsusdelegatsiooni.
Lauri Hussari hinnangul esindab sõlmitav koalitsioonilepe Eesti 200 loomisel sõnastatud eesmärke - riik peab vastama väljakutsetele hariduses, keskkonnaküsimustes ning asub viima ellu personaalse riigi ja nulleelarve kontseptsiooni.
“Eesti 200 on valmis muudatusi reaalselt ellu viima ja sellest saab koalitsioon, mis teeb Eesti korda, suurendab meie julgeolekut ja avab Eesti jaoks täiesti uusi horisonte,” lausus Hussar.
/nginx/o/2023/04/08/15245109t1h0688.jpg)