Jaanika Elias: tänutunne lasteaiale mõeldes

Jaanika Elias Foto: Ragnar Peets

Kui mu poeg üle aasta tagasi esimest korda lasteaeda läks, valdas mind nagu ilmselt paljusid teisi lastevanemaid elevus, aga samas ka hirm. Nii palju vastuseta küsimusi... Kui tihti ta kodus haige hakkab olema? Kas ta saab hakkama? Kuidas ta üksiklapsena teistega harjub, sest siiani oli ta ju peamiselt ainult oma vanemaid näinud?

Nüüd on kõik need algsed hirmud kadunud. Jah, alguses oli haigestumisi palju rohkem ja ka nüüd tuleb neid ette, kuid ma ei saaks olla tänulikum oma poja õpetajatele, sest näen iga päev, kui väga mu lapsele lasteaias käia meeldib. Lisaks sellele, et ta on sealt sõpru leidnud, korraldatakse tema rühmas palju mitmesuguseid üritusi ja mänge, mida mina lapsevanemana parima tahtmise juureski teha ei oskaks ega jaksaks. Kuna laps veedab suure osa oma argipäevast lasteaias, on igale emale-isale oluline, et järeltulija seal end hästi tunneks.

Kuigi Lõuna-Eesti lasteaedades on üleüldine logopeedide põud, on minu lapse lasteaias selline tugiisik õnneks olemas. Poeg vajab logopeedi abi ja saab seda. Lisaks käime temaga veel eralogopeedi juures, mis aitab ka kindlasti kaasa. Tihti märkan sedagi, et laps on just lasteaias mõne uue väljendi või sõna õppinud, mida ta varem ei teadnud.

Ka üldiselt on lasteaed tema kõne arengule palju kaasa aidanud. Just sealt tuleb see kõige suurem abi. Jah, loomulikult teeme lapsevanematena ise ka kõike, mida vähegi annab, ent tunnen niivõrd suurt tänulikkust lasteaias töötavate õpetajate ja muu personali suhtes, et seda on raske isegi sõnadesse panna.

Kuigi Lõuna-Eesti lasteaedades on üleüldine logopeedide põud, on minu lapse lasteaias selline tugiisik õnneks olemas.

Sellel on mitu põhjust, miks alati loodan, et poeg saab ilusti lasteaias käia, ilma et haiguspuhangud teda sealt eemale hoiaksid. Üks ongi see, et mudilane alati räägib, kui väga ta tahab oma sõpradega mängida. Aga veelgi olulisem põhjus on selles, et mina ei suudaks ka parima tahtmise juures oma töö kõrvalt talle kodus seda tähelepanu pakkuda.

Kui ta on kodus haige, kipub tihti olema nii, et pean talle ütlema: emme ei saa praegu, ta peab peab tööd tegema. See aga tähendabki seda, et laps peab lõbustama end multikatega – tublisti rohkem, kui tegelikult võiks. Ja kõik need lõbusad, õpetlikud ja teda õnnelikuks tegevad mängud jäävad ära, millega ta lasteaias oma päevi muidu sisustab.

On privileeg tunda, et su laps naudib lasteaias käimist väga.