Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis 5. aprillil vastu resolutsiooni seoses vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni elluviimisega Eestis. Eesti valitsusel on muu hulgas soovitatud jätkata konstruktiivset dialoogi setodega seoses nende staatuse ja jätkuva ligipääsuga vähemusõigustele.
Rein Järvelill: Euroopa Nõukogu tunnustab setode staatust ja õigusi
Euroopa Nõukogu võtab vastu riigiaruandeid raamkonventsiooni täitmiste kohta ning koostab nende alusel soovitusi liikmesriikidele. Eesti on ratifitseerinud selle konventsiooni 6. jaanuaril 1997. Viimatise, viienda seiretsükli aruande esitas valitsus 25. novembril 2019 ning nõuandekomitee koostas oma arvamuse 3. veebruaril 2022, olles külastanud eelnevalt Eestit ja sealhulgas ka Setomaad.
Mainitud konventsioon on märgilise tähendusega seto rahvuslike ja keeleliste õiguste kaitsel. Eesti ja Venemaa ühe väiksearvulise põlisrahva keel ja kultuur on praegu hävimisohus ning ilma asukohariikide toe ja tunnustuseta pole selle säilitamine võimalik.
Loodan väga, et Eesti valitsus võtab Euroopa Nõukogu soovitust tõsiselt ja saame jätkata dialoogi seoses setode staatusega.
Seto kongress kuulutas 2002. aastal setod omaette rahvaks, aastal 2010 kandis ka Venemaa Föderatsioon setod Venemaa väikesearvuliste rahvaste nimekirja. Setode esindaja osaleb ka rahvusvahelise põliskeelte kümmeaastaku 2022–2032 juhtkomitees. Samuti osaleme Eesti põliskeelte koostöökogus ning soome-ugri konsultatiivkomitees oma delegatsiooniga. Seto kongressi vanemate kogul on aga volitus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ning läbirääkimistes ja esindada seto rahvast kui põlisrahvast ja seto keelt kui põliskeelt.