Keskealised on uuringu järgi noortest füüsiliselt aktiivsemad

Jooksmine. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kolmes Balti riigis tehtud Rimi värske uuringu järgi on keskealised ja vanemad eestlased füüsiliselt oluliselt aktiivsemad kui noored.

Nii liigub üle 45 protsendi 55–75-aastastest inimestest iga päev, samal ajal kui 18–44-aastaste seas on igapäevaseid liikujaid ainult 30 protsenti. Peamisteks vähese füüsilise aktiivsuse põhjusteks tõi 44 protsenti vastanuist ajapuuduse, 42 protsenti aga laiskust.

Uuringust selgus ka, et 61 protsenti Eesti inimestest motiveerib end liigutama füüsiline rahulolu ja 60 protsenti emotsionaalne rahulolu. Pooli vastanuist motiveeris hea välimuse saamine või säilitamine. Kui muidu on Baltikumi-ülesed näitajad üsna sarnased Eestiga, siis välimuse osas ilmneb, et mõlemad lõunanaabrid peavad seda oluliselt vähem tähtsaks kui meie kaasmaalased. Nimelt oli Lätis sama näitaja 42 ja Leedus 36 protsenti.

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats märkis, et tervislik eluviis on terviklik süsteem, kus mängivad rolli nii toit, liikumine kui ka suhtlemine lähedastega. Füüsilise ja vaimse heaolu uuringu kohaselt peab ligi kolmandik eestlastest oma füüsilist ja vaimset heaolu pigem keskpäraseks. Seda hinnangut põhjustavad peamiselt stress, terviseprobleemid, madal energiatase ja rahaasjad. Kolmest Balti riigist on igapäevaelu heaolutunne kõrgeim leedukatel ehk 55 protsenti. Järgnevad eestlased 49 ja lätlased 39 protsendiga. Eestis on rahulolu kõige kõrgem 55–65-aastaste seas ehk 55 protsendil. 42 protsendiga on kõige madalam rahulolu aga 18–24-aastaste noorte hulgas. Stressitase on kõrgeim kuni 34-aastaste eestimaalaste seas.

"Rimi uuring kinnitab, et kevadväsimus ei ole pelgalt müüt," ütles Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu. "Energiapuudus, kurnatus ja ebakvaliteetne uni mõjutavad inimeste heaolu väga tugevalt. Sellisel juhul tuleb üle vaadata oma elustiil ja viia see vastavusse organismi kevadiste vajadustega. Võimalikult palju tuleks viibida värskes õhus, tõsta füüsilist koormust, teha pikemaid ekraanipause ning toituda mitmekülgselt."

Merisalu lisas, et tema kui toitumisterapeudi jaoks on üllatav ja murettekitav tõsiasi, et kõigest 28 protsenti inimestest peab tervislikku toitu kõige vähem oluliseks teguriks hea enesetunde juures. Vastanuist 68 protsenti seadis esikohale pere ning 67 protsenti hea une. Järgnesid emotsionaalne tasakaal 60 protsendi, tervislik seisund 54 protsendi, füüsiline aktiivsus 48 protsendi, sõbrad 42 protsendi ja töö 31 protsendiga.

"Toitumisteraupeudina panen inimestele südamele, et kõik see, mis läheb füüsiliselt meie kehasse, mõjutab otseselt meie õnnetunnet ja energiataset," lisas Merisalu. "Kõik eelpool mainitu on õige, kuid siiski tasub tasakaalustatud toitumisele enam tähelepanu pöörata. Hästi toidetud keha toodab õnnehormoone ja melatoniini, mis tagab kvaliteetse une."

Mida kõrgem on inimeste sissetulek, seda olulisemaks peavad nad kõiki aspekte heaolutunde valemis, märkis Merisalu, kelle sõnul tulebki oma heaolu eest ise vastutus võtta.

"Täiskasvanud peavad mõistma, et heaolu sõltub paljuski neist endist, mitte välistest teguritest nagu ilm, finantsseis või maailmas toimuv," ütles Merisalu. "Kui käime iga päev kasvõi pool tundi õues jalutamas, teeme ekraanipause, sööme tasakaalustatud toitu, väldime liigset alkoholi, veedame aega inimestega, kellega meil on hea ja inspireeriv koos olla, teeme juba suure sammu heaolutunde tõstmiseks. Lisaks soovitan süüa viis peotäit marju, puu- ja köögivilju päevas, mis vähendab erinevate haiguste teket."

Kui inimestelt küsiti, mida nad heaolu parandamiseks kõige sagedamini teevad, vastas 61 protsenti, et lähevad värsket õhku hingama, 46 protsenti keskendub füüsilisele aktiivsusele ning 31 protsenti haarab toidu järele. Emotsionaalse söömise osas joonistus uuringust välja ka selge elustiilivahe noorema ja vanema generatsiooni vahel. Noored vanuses kuni 35 sirutavad käe snäkki järele pooltel kordadel, kui tuju vajab tõstmist. Vanemas eas inimesed käituvad nii vaid 10–14 protsendil juhtudest. Positiivse poole pealt aga pidasid kõik vanuserühmad füüsilist aktiivsust peaaegu võrdselt oluliseks.

Lõpetuseks ütles Merisalu, et kõik inimesed saavad juhtida nii harjumusi kui ka suhtumist stressi, et olla igapäevaelus õnnelikum ja edukam.

"On teaduslikult tõestatud, et positiivselt mõtlevad inimesed saavad keeruliste olukordadega paremini hakkama. Samuti paranevad tulemused, kui mõtlemises valitseb jaatav toon. Enda heaolu nimel tasub kindlasti tööd teha," märkis Merisalu.

Uuringukeskus SKDS viis märtsis läbi uuringu pealkirjaga "Balti elanike füüsiline ja emotsionaalne heaolu", küsitledes 1007 Eesti, 1005 Läti ja 1008 Leedu elanikku vanuses 18–75 aastat.