:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
/nginx/o/2023/04/10/15248903t1hab5a.jpg)
Rahvusraamatukogu kogutud statistika põhjal laenab keskmiselt inimene aastas seitse raamatut. Tulemus on oluliselt parem Põlva-, Hiiu- ja Võrumaa, kus lugeja laenutab aastas 14 raamatut.
Põlva- ja Võrumaa lugejad laenutavad enim raamatuid
Põlva-, Hiiu- ja Võrumaal registreeriti aastas ligikaudu 14 laenutust ühe elaniku kohta. Keskmine ehk seitse raamatut aastas on mõnevõrra madalam kümne aasta tagusest tulemusest. Nii laenutati 2013. aastal keskmiselt 8,2 raamatut inimese kohta. Väiksem laenutuste koguarv kõneleb nii alternatiivsete meelelahutusvõimaluste kasvust kui ka kahanevast elanikearvust.»
«Raamatukogude laenutuste, aga ka külastuste arvu tuleb alati vaadata koos demograafiliste muutustega – kas ja kuhu tuleb inimesi juurde, kus jääb vähemaks,» ütles Eesti rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse statistikateenuse juht Riin Olonen.
«Võrdlust kümne aasta taguste andmetega mõjutavad ka vahepeal toimunud haldusreformist tulnud muudatused,» sõnas Olonen. «Arvestades kõigi täiendavate vabaaja veetmise võimalustega, mida kümme aastat tagasi sellises mahus veel ei olnud, on hea tõdeda, et keskmine raamatute laenutuste arv Eestis kokku on siiski püsinud viimase kümne aasta sees 7–8 raamatu ringis.»
Olonen rõhutas, et raamatukogud pakuvad oma kasutajatele palju rohkem kui pelgalt laenutamine – järjest rohkem on ka e-teenuseid, mille kasutamiseks ei pea enam raamatukokku kohale minema.
Paljudes maakondades on laenutamise harjumus püsinud kõrge, kui võrrelda aastate 2013. ja 2022. aasta andmeid. Kõige aktiivsemad raamatulaenajad olid mullu põlvamaalased. Ligi 25 000 elanikuga Põlvamaal registreeriti inimese 14 laenutust aastas. Põlvamaa kannul püsisid kahekohaliste laenutusnumbritega Hiiu- ja Võrumaa, kus kummaski jäi laenutuste arv elaniku kohta pisut alla 14. Kõik kolm maakonda näitasid kõrgeid laenutuse numbreid samuti 2013. aastal.
«Vahed on väga väiksed ja sisuliselt on Põlva, Hiiu ja Võru maakonnad laenutuste tulemustelt olnud väga head nii aastal 2022 kui ka kümne aasta eest, 2013. aastal,» kõneles Olonen.
Ta lisas, et kõige suuremad laenutuste ja külastuste arvud on Tallinna ja Tartu raamatukogudel, kuid kuna seal on ka elanikke kõige rohkem, siis nende keskmine tulemus teenindatava kohta jääb väiksemaks.
Rahvusraamatukogu üks ülesannetest on koguda iga-aastast raamatukogude statistikat. Aprilli jooksul tuleb rahvusraamatukogul esitada kõikide maakondade raamatukogude kohta kogutud andmed statistikaametile.