Kauksi Ülle: võrokeste kongress vaatab tulevikku

Kauksi Ülle Foto: Sander Ilvest

Ärevatel aegadel mõtleb inimene rohkem sellele, et mis temast edasi saab. Samamoodi tunneb ka rahvas ning seetõttu tuleb 22. aprillil Võrru kokku esimene võrokeste kongress «Võrokõnõ hummõn ja ülehummõn». Oma keel ning loodusega arvestamine, kogukondlik ja kasin elulaad on aidanud meil olla võrokesed nii muiste kui ka täna. Aga mis saab homme ja ülehomme?

Meie emakeelt käsitleb Eesti Vabariik jätkuvalt murraku või keelekujuna. Riiklikus õppekavas ei ole eesti, vene ja inglise keele kõrval kohta piirkondlikule keelekujule. Asutustes saab vabalt valida vene- või ingliskeelse teeninduse, aga mitte võrokeelset. Eesti Vabariik on maksnud mitukümmend aastat migrantidele kinni venekeelse koolihariduse, kuid pole pidanud vajalikuks oma territooriumil elavat põlisrahvast tunnistada, talle emakeelset haridust võimaldada.

Võro kongressi Hindämäärämise eelnõu on sisult enda määramine põlisrahvana Eesti Vabariigi koosseisus. Vastupidiselt levitatavatele hirmujuttudele võrokeste ühinemisest Seto Kuningriigi, Pihkva rajooni või Aluksne novadsiga on kõik eelnõud kindlalt köidetud Eesti Vabariigiga. Aga me oleme rahvas oma keele, maailmanägemise ja territooriumiga ning meil on sellele kõigele sisuliselt õigus ka konstitutsiooni järgi.

Meil on põlisrahvana õigus oma metsale, maale, maavaradele, loodusele. Loodus- ja loomakaitse kõrval on tarvis ka inimesekaitset.

Meile teeb muret keskkonna hävitamine, ebamõistlik metsamajandus ja põldude mürgitamine, mida võimaldavad praegused seadused. Samuti paistab Eesti liikuvat sõjalis-majandusliku diktatuuri poole ning põlisrahva loodust üritatakse rahaks teha üle Eesti.

Põlisrahva õiguste järgi on põlisrahval õigus otsustada oma maa üle. Nursipalu maa kohta tegi valitsus otsused ilma omavalitsusi informeerimata. Senini oleme kuulnud ainult fraasi «rohkem peab selgitama». Kuid selgitusi ega analüüse ei ole tulnud avalikkuse ette. Meil aga on põlisrahvana õigus oma metsale, maale, maavaradele, loodusele. Loodus- ja loomakaitse kõrval on meile tarvis ka inimesekaitset.

Sestap on võrokesed otsustanud kokku kutsuda oma kongressi. Kongressile kutsutakse saadikud kõigist Vana-Võromaa kihelkondadest. Külad, seltsid, vallad, asutused, koorid, teatrid, firmad, koolid – kõik saavad delegaadiks valida oma esindaja. Ootame Eesti Vabariigilt võrokeste tunnistamist põlisrahvaks kõigi sellest tulenevate õigustega.