Kasulikud nipid: nii saad biojäätmeid koguda lõhnavabalt ja lisaruumita

biojäätmed Foto: Urmas Luik

Kas teadsite, et biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi? Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.

Juba 2023. aasta lõpuks peavad omavalitsused tagama, et elanikud koguksid biojäätmed konteinerisse või kompostiks kohapeal.

Biojäätmete eraldamine muust prügist on oluline, sest see võimaldab neid ringlusse võtta. Eraldi kogutud biojäätmetest valmistatakse Eestis enamasti komposti, millega jõuavad loodusest võetud ained tagasi mulda. Lähiaastail on näha ka biogaasi tootmise kasvu, mida kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks.

Olmejäätmete hulka visatuna ei saa biojäätmeid sealt enam välja sorteerida ning nii lasemegi väärtusliku ressursi raisku. Et seda vältida, tuleb biojäätmeid eraldi koguda juba nende tekkekohas.

Mida teada uute nõuete kohta?

Paljudes omavalitsustes on olnud biojäätmete vedu korraldatud juba aastaid ning ka lubatud kompostida. Siiski näitas 2020. aastal läbi viidud uuring, et olmejäätmete konteinerid sisaldavad kolmandiku ulatuses ikka biojäätmeid. Uue muudatusega peavad aga kõik omavalitsused looma elanikele võimalused biojäätmeid konteineriga ära anda – ka eramajades ja väiksemates kortermajades.

Iga omavalitsus otsustab, kuidas tagada, et elanikud biojäätmeid liigiti koguks. Linnades ja alevikes on neid mõistlik koguda konteinerisse, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. Eramajades või maapiirkondades võib soovi korral koduaias kompostida.

Tähele tuleb panna, millised nõuded on seadnud omavalitsus kompostimisele. Kui aiajäätmeid võib kompostida ka lahtiselt, siis toidujäätmed vajavad kinnist kompostrit. Lahtisena meelitavad need ligi närilisi, linde ja hulkuvaid koduloomi, maal kindlasti ka metsloomi, kes ei peaks elumajade lähedusse tulema.

Vastupidiselt arvamusele, et kompostimiseks peab kasutama vaid kindlat tüüpi kalleid kompostreid, võib tegelikult vajaliku kasti meisterdada ise. Samuti on kauplustes müügil väga erisuguses hinnaklassis kompostreid, mistõttu valikuvariante on kindlasti mitu. Oluline on aga jälgida, millised nõuded kompostimisele on kehtestanud kohalik omavalitsus. Ka need ei ole välja mõeldud asjata, vaid eesmärgiga säilitada hügieen ja hoida inimeste tervist. Oma kodukohas kehtivate nõuete kohta tasub küsida infot omavalitsuselt.

Kuidas sortida ebamugavuseta?

Levinum müüt biojäätmete liigiti kogumisel on sellega kaasnev lõhn ja täiendava ruumi vajadus köögis. Tegelikult aga ei haise biojäätmed eraldi kogudes rohkem kui segaolmeprügi seas. Biojäätmeid tuleks koguda lahtises anumas, et õhul oleks juurdepääs, siis ei hakka need ka haisema. Pigem on eraldi kogumine ja sagedasem väljaviimine hügieenilisem.

Samuti ei ole vaja kasutada spetsiaalset biojäätmete kogumiskorvi, sobib ka mistahes väiksem kast. Kõige nutikam on kasutuses olev prügikast jaotada sektoriteks, sest jäätmete tekkekogus ei muutu sellest, et asud neid liigiti koguma.

Biojäätmete hulka käib näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, muna- ja pähklikoored, aga ka pehme majapidamispaber või pabersalvrätid, samuti kohvipaks, paberfiltrid, lõikelilled, ilma potita toataimed. LEPM