Valgas antakse tänavu välja juba kaheksas August Gailiti novelliauhind, sedapuhku saab selle Katariina Libe oma novelli "Enesetapja" eest, mis valiti välja seitsme sõelale jäänud teose seast. Žürii hinnangul olid kõik seitse vägagi eripalgelised novellid, “Enesetapja” puhul toodi esile just sisu ja vormi väga head kooskõla.
August Gailiti novelliauhinna pälvis Katariina Libe
Auhinnatud teos võlus musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega.
Kahe aasta tagant väljaantav auhind määratakse kõige gailitlikuma novelli eest, mis kahel eelneval aastal ilmunud. Viieliikmelise žürii osaks on lugeda läbi väljapakutud teosed ja kaaluda, milline neist oleks August Gailiti auhinna vääriline. Kui vahepeal on rõhutud ka näiteks teoste fantaasiarikkusele, mis on võrreldav Gailiti raamatuga “Toomas Nipernaadi” ehk märgati seiklushimulisi ja romantilised tegelasi, maalilist kujutamislaadi või lüürilist alatooni, siis seekord vaadati Gailiti loomingule laiemalt.
Nagu sageli varasemalt ei olnud seekordki žürii töö kergete killast. Tuli läbi lugeda novellid, neid analüüsida, kaitsta oma poolt- ja vastuargumente. Mõttevahetuse tulemusena jäi seitsmest esitatust sõelale kolm kandidaati: juba mainitud Katariina Libe “Enesetapja”, Piret Raua “Pink” ja Tauno Vahteri “Kofferdam”. Pakutud oli veel Marje Ernitsa “Kassi kodu”, Piret Raua “Katarsis”, Imre Siili “Sepamärdi Reinu õnnelimiit” ja Urmas Vadi “Küla”. Omajagu gailitlikkust leidus neis kõigis, küll aga erinevates nüanssides. Hääletuse tulemusel võitnud novell “Enesetapja” ei jätnud ükskõikseks ühtki žürii liiget, kuigi tunnistati, et nime tõttu suhtuti sisusse esmalt väikese eelarvamusega. Ja tõsi – see viib lugeja küll näiliselt väljapääsmatus olukorras inimese argiellu, kuid olukorra traagilisust ja lootusetust pehmendavad tumedavõitu huumor ja autori viis sõnu seada.
Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. “Žürii tõstiski esile just nimelt novelli sisu ja vormi väga head kooskõla,” märkis Vaiksoo. Nauditavas stiilis jutustatud lugu aktiviseerib tema lugejas olulised lülitid, mis panevad tööle kujutlusvõime ja vallandavad lugemise mõnu tekitavad ained. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo.
Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.
August Gailiti nimeline novelliauhind antakse üle 8. juunil Valgas. Auhinna väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus ja Valga Keskraamatukogu.
Varasemalt on August Gailiti novelliauhinna võitnud Lauri Sommer, Valdur Mikita, Mehis Heinsaar, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Berg ja Armin Kõomägi.